"Umbes 96 protsenti on sellised vahendid, mille kasutamist oleks üsna raske muuta. Sellel aastal oleme me vältinud mingeid tõiseid muudatusi maksupoliitikas ja oleme praegu üsna rahulikus tsoonis. Nii et arvestades pensionitõusu ja neid palgatõususid, mis meil tulevad järgmisel aastal tahaks loota, et absoluutne enamus võidab," ütles Stalnuhhin.

Opositsiooni hinnagul lähtub eelarve aga just eelkõige koalitsiooni soovidest ega aita Eesti arengule kaasa.

Vabaerakonna fraktsiooni esimees Andres Herkel ütles, et tegemist on ilma prioriteetideta kõigile valmiseelse raha andmise eelarve. "Me elame headel aegadel, selles mõttes, et majandus on loonud eelarve jaoks päris häid võimalusi, siis see ei pruugi tulevikus nii olla."

"Selle asemel et raha lihtsalt jagada ja inimestelt hääli osta võiks ikkagi makse alandada, et tõsta Eesti majanduskeskkonda ja rahvusvahelist konkurentsivõimet. Meie seda eelarvet ei toeta, kuna see on vastutustundetu ja raha loopiv ja selgelt eesmärgiga valijatelt hääli osta," kommenteeris Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) fraktsiooni esimees Martin Helme.

Reformierakonda kuuluva rahanduskomisjoni aseesimehe Taavi Rõivase sõnul on
on Eesti järgmise aasta riigieelarve Euroopa Komisjoni hinnangul struktuurses miinuses.

"Kui vaadata praegust seisu, kus jätkuvalt läheb sadades miljonites maksuraha Lätti ja kui headel aegadel ei suudeta eelarvet ots-ostaga kokku tuua, siis väga raske oleks seda eelarvet toetada. On võetud ära kohalikelt teedelt rahastamist ja siis pudistatakse väikeste summadega vasakule ja paremale," rääkis ekspeaminister Rõivas.

Riigikogus läheb kolmapäeval hääletusele ka erakondade katuseraha, kus 501 ettepanekut 7,3 miljoni euro eest on koondatud ühte eelnõu paketti.

2019. aasta riigieelarve tulude maht on 11,06 miljardit ning kulude ja investeeringute pool 11,31 miljardit eurot. Tulud kasvavad võrreldes käesoleva aastaga 6,1 protsenti ehk 639,5 miljoni euro võrra. Kulud kasvavad samal ajal seitse protsenti ehk 735 miljoni võrra.

Võrreldes tänavuse riigieelarvega peaks kõige enam kasvama käibemaksu laekumine. Seda oodatakse 8,7 protsenti rohkem ehk 2,55 miljardit eurot. Sotsiaalmaksu laekuks 7,7, tubakaaktsiisi seitse ja kütuseaktsiisi 6,9 protsenti rohkem kui tänavu. Vähem kogutakse aga alkoholiaktsiisi ja seda 2,3 protsendi jagu.

Kulude ja investeeringute poolel on kõige suurem, 14.1 protsendiline juurdekasv kaitseministeeriumi haldusalas, järgnevad justiitsministeerium 13.6 protsendi, haridus- ning sotsiaalministeerium vastavalt 10.5 ja 8.7 protsendiga.