Tarmo Soomere | Lapi tarkus ei vii meid edasi ({{commentsTotal}})

Eesti Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere
Eesti Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere Autor/allikas: Rene Suurkaev / ERR

Hea teaduse peamised jooned on universaalsed. Need on oskus adekvaatselt interpreteerida määramatusi, mis meie ees seisavad, elegantsed põhjendused, ausalt rääkimine asjadest, mida me kuulda või isegi nimetada ei taha, ja julgus öelda "ei tea". Vaimsusest teaduslikult rääkimine on seetõttu äärmiselt keeruline.

Vaimsus on üks kategooriatest, mis on kõrgemad kui inimene või see maailm, kus võitja võtab kõik; samas midagi äärmiselt isiklikku. Masside vaimsus on olemuslikult kahemõtteline kategooria. Kadunud Hardo Aasmäe kirjutas: "Massidele jutlustamine toob lõppeks kaasa Jeesus Kristuse saatuse. Ehk siis selle, et sind lüüakse luuserina 33. eluaastal risti. Palju mõistlikum on olla Lapi tark, valdav osa elust vaikida ja elada õnnelikult kõrge vanuseni."

Religiooni ajaloo kvintessentsi väljendab Ralf Waldo Emersoni maksiim "ühe ajastu religioon on järgmise kirjanduslik meelelahutus". Kes on öelnud "religioon", peab ütlema ka "usk". Kui ütleja on teadlane, küsitakse kohe teaduse ja usu suhete kohta. Hea vastuse annab ansambel The Script loos "Science and faith" (2010): "Usku ja lootust teleskoobist ei leia. / Südant ja hinge tähtedelt ei saa." Need sõnad ütlevad, et meil on vajadused inimeste, kogukondade, perekondade või ühiskondadena, mida on raske ette aimata. Pealegi muutuvad need ajas. Mõnel ajastul on hea ja väärikas olla usklik, mõnel jälle uskmatu.

Eestis usaldab teadust umbes sama palju inimesi, kui peab ennast uskmatuks. Usk on põhimõtteliselt usaldus: inimene loobub tahtmisest olla maailma keskpunkt ja kontrollist selle üle, mida teine teeb. See kalduvus ilmneb varases lapseeas, enamasti esimesel kahel eluaastal, mistõttu seda peetakse üheks isiksuse tekkimise ja inimeseks olemise tunnuseks. Usaldus haakub aga pigem kindlustundega – mis sobib kirjeldama pädevust ja kompetentsi. Nõnda tuleb vist leppida sellega, et teadus religiooni antipoodina on üks tugevamaid usaldusloome ehk misjoni mehhanisme.

Teadus kunagi ühendas, kuid täna lahutab inimesi. Sellel on omad põhjused. Teadmised teaduse eesliinil on nii sügavad, aga samas nii kitsas valdkonnas, et väga vähesed neid mõistavad. Eriti teravad on sellest tulenevad kaasefektid meie kitsal teadusmaastikul, kus kõik konkureerivad kõigiga. Usk aga seevastu ühendab, toimides lihtsate sõnumite kaudu ja lisades sellele kogukonna, perekonna ja klubide efekti – omade hoidmise ja sotsiaalse turvavõrgustiku. Aga ainult väga head teadlased aduvad, kui täpsed on Stan Lee sõnad: "On asju maal ja taevas rohkem veel kui meie teadus unes näeb".

Eesti Teaduste Akadeemia presidendi Tarmo Soomere kommentaar kõlab laupäeviti kell 17.05 Vikerraadio saates "Raadio JAIK", mis pakub arutlusi ja visioone elust Eestis ja maailmas 25 aasta pärast.



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: