Tarmo Soomere | Mis iseloomustab inimest?
Vast kõige omapärasemalt ja mereteadlase südant soojendavalt on inimese kohta väljendunud Aurobindo: "Inimene on mull aja meres." Mull on peaaegu ilma omadusteta ja lühikest aega kestev nähtus. Inimesel on natuke rohkem omadusi.
Mati Unt leidis küll, et inimesed on igavad: "Kõigil on kaks kätt, kaks jalga, pea…". Francis Baconile jäid silma teised kehaosad. Ta kirjutas: "Inimene sarnaneb tõepoolest ahviga: mida kõrgemale ta ronib, seda rohkem ta näitab oma tagumikku."
Wilhelm von Humboldt arvas, et "inimesele ei ole maailmas midagi huvitavamat kui inimesed." Eestlastena kipume muretsema, mis teised meist arvavad. Võib-olla sellepärast unustame küsida, mis imeloomad ise oleme või mis on tsivilisatsiooni tähendus. Siin on abiks Sigmund Freud: "Esimene inimene, kes kivi asemel sõimusõna tarvitas, oli tsivilisatsiooni looja". Nüüd oleme tagasi tsivilisatsioonieelses ajas. Sõimusõnadele on lisandunud kivid (või vähemalt jalahoobid lausa riigikogu ees).
Nutiseadmed on teinud uudsuse meie jaoks odavaks ja mugavaks. Mida see pikas perspektiivis tähendas, teadis Plutarchos "Iseloom pole muud kui pikaajaline harjumus". Isaiah Berlin lisas sinna juurde: "Nii kõverast puust, kui inimene on tehtud, ei saa midagi täitsa sirget."
Kõver käib kord üles, kord alla. Inimpopulatsiooni nutikuse vähenemine on juba alanud, ütleb hiljutine Norra kutsealuste kohta tehtud uuring. Sellele sekundeerib Thilo Sarrazin murega, et populatsiooni kvaliteet langeb, kuna suhteliselt väheharitud inimesed sünnitavad suhteliselt palju lapsi.
Jaan Aru tõdes, et nutiseadmed tapavad miljoneid laste potentsiaalseid ideid. Muidugi võiks Eestis lapsi rohkem sündida. Aga maailma tulevikule mõeldes võiks nutitelefon kujuneda parimaks rasestumisvastane vahendiks. Kõik istuvad oma toas või kajakambris ja ei suhtle teistega füüsiliselt. Paarikümne aastaga kaoks igaveseks massimigratsiooni mure. Lisaks teevad nutitelefonid teoks unistuse näida targana. Mark Twain ütleb, et "parem hoida suu kinni ja näida lollina, kui suu avada ja igasugune kahtlus kõrvaldada".
Eesti Teaduste Akadeemia presidendi Tarmo Soomere kommentaar kõlab laupäeviti kell 17.05 Vikerraadio saates "Raadio JAIK", mis pakub arutlusi ja visioone elust Eestis ja maailmas 25 aasta pärast.
Toimetaja: Mirjam Mäekivi