Peame ennast inimesteks, mõned isegi looduse krooniks. Kalevi Kulli märgid ütlevad, et inimene kui tsivilisatsiooni tekitav liik võib olla hoopis loodusõnnetus ja sellisena äärmus. Aga äärmuste uurimine on pea ainus, mis teaduslikus mõttes huvitav. Mis seda keskpärasust ikka analüüsida. See ei muutu ega kavatsegi muutuda.

Evolutsiooni üheks veduriks on arvamuste paljusus. Muidu poleks üldse võimalik valida ja äärmusi vältida. Väidete vastuolu võimalikkus on üldse vaba tahte ja mõtlemise eelduseks, arvab Kalevi Kull. Mingis mõttes sünnib tsivilisatsioon mõtlemisest ja valikutest. Kumbki ei tohiks kunagi seisma jääda. Arnold Toynbee rõhutab, et tsivilisatsioon on liikumine, mitte seisund; teekond või seiklus, aga mitte mingil juhul vaikne sadam või pelgupaik.

Kui aeg lendab kiiresti, võib tunduda, et panus näiteks prügi sorteerimisse on kaduvväike. Kui kõikide üksikinimeste panus oleks mõttetu, ei jõuaks Achilleus kilpkonnale kunagi järele. Lõpmata väikeste suuruste liitmise kunst tekkis ligi 300 aastat tagasi. Tõsi küll, need, kes tegid Nord Streami keskkonnamõjude analüüsi, ei osanud seda veel.

Neile, kes tahavad tulevikku tagant kiirustada, meenutas Juhan Liiv: kes minevikku ei mäleta, see elab tulevikuta. Praktiliselt kogu Euroopa kontinendi ökosüsteem on inimese looming. Seetõttu ei tohiks vastanduda loodusele, kaugeneda loodusest või loota, et kui laseme loodusel omaette areneda, lähevad asjad paremini.

Kuigi teame tohutult palju võrreldes vanade aegadega, on praegu faktidega seonduvad määramatused hirmus suured. Pealegi kipuvad väärtussüsteemid omavahel kemplema nagu EKRE ja sotsid või Eesti 200. Samal ajal on panused kõrged ja aega (valimisteni) päris vähe. Kuigi nurjatud iirlased arvavad teistmoodi: et kui jumal lõi aja, lõi ta seda paganama palju. Küllap seetõttu oli Edgar Rice Burroughs kindel, et miski, mida sa suudad kujutleda, ei ole võimatu. Ja et asi pole mitte selles, mida tead, vaid mida tõestada suudad.

Eesti Teaduste Akadeemia presidendi Tarmo Soomere kommentaar kõlab laupäeviti kell 17.05 Vikerraadio saates "Raadio JAIK", mis pakub arutlusi ja visioone elust Eestis ja maailmas 25 aasta pärast.