Isegi ühes ja samas asutuses töötavad inimesed teevad tihti radikaalselt erinevaid töid. Mitmetähenduslikkus ilmestab nii töö olemust kui ka selles valdkonnas ilmnevaid megatrende. Nendega seonduvad väljakutsed on rasked taluda tammsaarelikus mõtteviisis üles kasvanud inimestele. Toimekatele käivad need lihtsalt närvidele, nagu kirjutas Jerome K. Jerome: "Miski ei ärrita mind nii nagu inimesed, kes istuvad ega tee midagi sel ajal, kui mina töötan."

Peter Drucker leiutas sõna "teadmustöötaja" nende jaoks, kelle peamine kapital on teadmised: insenerid, teadlased arstid, arhitektid, juristid jne. Nende panust ei saa sageli mõõta klassikalise töö definitsiooni kaudu (mis on rakendatud jõu ja saavutatud nihke korrutis). Donald Trumpi sõnadega: "Asi ei ole selles, kui palju tunde sa töötad, vaid selles, kui palju tööd tehtud saab."

Töö teine klassikaline tähendus on korrastatuse loomine või hoidmine.

Praeguseks on selge, et informatsiooni (ehk bittide) liigutamine on vähemalt sama oluline kui eelnevad kaks ja samas neist radikaalselt erinev. Kui metsast saab palgivirna teha põhimõtteliselt üks mees, siis bittide liigutamiseks on vaja (vähemalt) kahte. Informatsioon abstraktsel kujul on mõttetu. Mõttekaks muutub see teise poolt vastu võetuna.

Töö olemuse muutumise üks komponent on talendijaht üle kogu maailma. Võimekus talente üles leida ja säravaks töödelda on riikide konkurentsivõime üks alustaladest.

Eesti väiksuse tõttu on meil unikaalsed võimalused mitte ainult ellu jääda, vaid ka mitmete mujal maailmas buldooserina toimivate protsessidega loominguliselt mängida isegi siis, kui meil pole suuri väljavaateid neid muuta või juhtida. Sest miks peaks olema nõnda, et hobune teeb tööd aga kutsarile antakse jootraha.

Eesti Teaduste Akadeemia presidendi Tarmo Soomere kommentaar kõlab laupäeviti kell 17.05 Vikerraadio saates "Raadio JAIK", mis pakub arutlusi ja visioone elust Eestis ja maailmas 25 aasta pärast.