Priit Kruusi nädala kõnetus: "Kust sa tead?" ehk Kirjeldamisfestivali ootuses
Vikerraadio rubriigis "Nädala kõnetus" valis keeleteadlane ja avaliku suhtluse ekspert Priit Kruus selle nädala märksõnaks "Kust sa tead?"
Sellel nädalal kõnetas mind väga sümpaatselt algatus nimega "Kust sa tead?", mis on loodud selleks, et toetada faktide ja teaduspõhist arutelu enne riigikogu valimisi. Algatusega on liitunud 25 Eesti organisatsiooni, kes peavad õigeks teaduspõhist mõtlemist ja arutelu. Liikumise mõte on kehutada poliitikuid enne valimisi oma seisukohti argumenteeritumalt väljendama. See põhimõte haakub kahtlemata hästi ka eelmises "Nädala kõnetuses" jutuks tulnud vajadusest selgitada asju tekstipõhiselt, algtekstist lähtudes ja sellele viidates.
Liikumise "Kust sa tead?" algatajad on ise argumenteeritud debatti mõtestades vastandanud emotsioone ja fakte. Emotsioonid on eelkõige suured üldistused, faktid esindavad aga teemade ja nähtuste objektiivset vaatlemist.
Koolipingist on teada, et argument koosneb väitest, seletusest, tõestusest ja järeldusest. Väide on selgelt sõnastatud üldistus, seletus on väidet toetav objektiivne kirjeldus, tõestus asjakohaste näidete toomine – just seletuse ja tõestuse puhul on tarvis kirjeldada, ja seda faktidele tuginedes. Tõelise löögijõu annab argumendile selle viimane osa, milleks on selgelt sõnastatud järeldus ehk seletuse ja tõestuse loogilise ühildamise tulemus. See omakorda tähendab, et argumendi tõeline tugevus ei seisne mitte ainult faktides, vaid ka nende kokkupanemise ja tõlgendamise kunstis. Emotsioon aga võib, kuid ei pea olema fakti vastand. Emotsioon on kõnekunsti üks olulisemaid osasid ning kahtlemata tekitab hea argumentatsioon ka head emotsiooni. Loomulikult kulgevas, hakitud kõnevoorudega dialoogis polegi tihtipeale aega rahulikult argumenti üles ehitada. Siin tulevad appi kujundid, mis toimivad kiirete vaheltpõigete ja otseteedena. Näiteks eelmise nädala meeldejäävaim kujund oli kahtlemata Sven Mikseri lause "valitsust tuleb juhtida vedurist, mitte vagunist".
Kujund võib olla ka ründav silt, näiteks selle nädala parimaks kalambuuriks võib pidada peaministri büroojuhi Tanel Kiige rikošetti Siim Kallase aadressil: "Väänkael lahmib goebbelslikult." Kiige artikkel on lühike, paari lõigu pikkune vastulöök Siim Kallase ründavale artiklile peaministri aadressil. Nimelt kutsus Kiik naeruväärseks Kallase artiklit, "kus kurdetakse alustuseks peaministri valju hääle üle, meenutatakse seejärel nostalgiliselt Edgar Savisaare aega, väidetakse ootamatult, et meie edukas Eesti riik on tagasi pööramas nõukogude aega ning lahmitakse goebbelslikult, et Lätti on varsti viidud juba miljard eurot, ületades ka kõige uljamalt numbritega lahmivaid reformierakondlasi mitmekordselt".
See on väga hea näide. Nimelt, kuna argumenteerimise vastandiks peetakse sildistamist, sisutühjade üldistuste loopimist, siis Kiige sõnastus või õigemini sildistus on hea näide selle kohta, kuidas näilise kirjeldamisega on võimalik jätta oma jutust objektiivset muljet.
Kokkuvõttes võiks meie praeguse tulise arvamuskultuuri kohta öelda, et arvamusliidrite ja arvamusfestivalide asemel vajame pigem kirjeldamisliidreid ja seega kindlasti ka Kirjeldamisfestivali.
Priit Kruusi "Nädala kõnetus" võtab reedeti kell 9.15 "Vikerhommikus" kokku nädala avaliku suhtluse ja inforuumi kõige olulisema teema, kõnekujundi, märksõna.
Toimetaja: Mirjam Mäekivi