Priit Kruusi "Nädala kõnetus": kuidas siilist saab elevant ehk ränderaamistiku seiklused ({{commentsTotal}})

Video: Priit Kruus. Nädala kõnetus. Kuidas siilist saab elevant ehk Ränderaamistiku seiklusedFoto: Ülo Josing/ERR

Vikerraadios alustas uus rubriik "Nädala kõnetus", kus keeleteadlane ja avaliku suhtluse ekspert Priit Kruus võtab igal reedel kokku nädala kõige olulisema teema, kõnekujundi või märksõna ja vaatleb seda avaliku suhtluse ja keelelisest vaatenurgast. Selle nädala märksõna on ränderaamistik.

Eile kuulsime uudist, et Eesti valitsus ei toeta ÜRO ränderaamistikku. Kogu nädala jooksul räägiti sellest kirglikult ja palju. Mis juhtus selle käigus meie arutlusvõimega?

Üks tuntud lugu räägib sellest, et kui neli inimest seisavad pimedas ruumis koos elevandiga ja üks hoiab tema jalast, teine sabast, kolmas londist ja neljas kõrvast, siis võib igaühe käest eraldi küsides selguda, et ruumis on neli erinevat looma. Niivõrd erinevad on pimedas ruumis kobajate vaatenurgad. Täpselt nagu kolmapäevaõhtuses ETV saates "Esimene stuudio", kus ÜRO ränderaamistikust proovisid kõneleda meie parlamendierakondade esindajad.

Teiseks meenub film pealkirjaga "Malev". Teatavasti kogunesid selles naljafilmis eesti hõimude vanemad, et kokku leppida, kuidas üheskoos saksa ordurüütlitele vastu astuda. Otsustaval hetkel soovitab saarlaste vanem teha suure siili, mille sisse mahub mitu väikest siili. Filmis jääb vahva plaan teistele küll üsna arusaamatuks, aga täpselt samamoodi tegid ÜRO liikmesriigid, kui nad otsustasid üheskoos lahendama asuda rändeprobleemi. Valmis sai üks suur siil nimega ÜRO ränderaamistik ja tema sees on palju tõlgendusvõimalusi ehk väikesi siile. Tõlgendusvõimalused on aga muidugi ohtlikud. Näiteks kui pannakse kirja, et migrantidele tuleb tagada inimõigused, võib ühtäkki pimedast toanurgast kuulda röögatust: "Ah et minu riiki ümberasumine on inimõigus! Selge! Tahate meile massimmigratsiooni peale suruda!" Mida sellises olukorras teha? Kõigepealt üks väga hea uudis. ÜRO ränderaamistik on nüüd välisministeeriumi kodulehel ka eesti keeles olemas. Igaühel on võimalik järele vaadata, kuidas seal migrantide inimõigustest räägitakse.

Pimedas toas seistes ja nähtamatu elevandi saba sikutades on võimalik tuli põlema panna.

Raamleppest räägiti sel nädalal palju, sellest sisust aga ehmatavalt vähe. Peamiselt kuulsime õigusteadlaste oletusi, et võib-olla rändelepe hakkab kunagi mõjutama rahvusvahelist tavaõigust. Mida aeg edasi, seda enam hakkas "tavaõiguse" märksõna võimendama ühiskonna alateadvuses kobrutavaid hirme. Lõpuks oligi kõik justkui selge: kui toetame rändelepet, tulevad selle hirmsa tavaõiguse abiga Eestisse suured pagulastemassid, tänavatele valguvad võõrast rassist kriminaalide hordid ja eesti rahvas suretatakse välja. Kuhu jäid küsimused raamleppe sisu kohta? Mis siis ikkagi on ÜRO raamleppes see, mis tavaõiguseks muutudes oleks Eesti riigile kahjulik? Ootasin seda küsimust nädala jooksul ja ootama jäingi.

Ühe möödunud nädalal kõlanud väite järgi on ÜRO raamistiku sihiks hävitada Eesti-sugused väikeriigid ja -rahvad. Iga raadiokuulaja saab ise raamistikku lugeda ja otsustada, kuidas sobivad selle kurikavala plaaniga kokku ränderaamistiku eesmärgid, nagu rände põhjuste ja inimeste smugeldamise ennetamine, migrantide ohutu ja väärikas kodumaale tagasisaatmine ja rahvusvaheline koostöö rändeprobleemi lahendamisel.

Lõpetuseks üleskutse. Mis oleks, kui looksime veel ühe raamistiku. Nimelt "Avaliku arutelu raamistiku", mille sisu oleks lihtne ja kõigile kättesaadav, ka kõigisse keeltesse lihtsasti tõlgitav, kuna see koosneks ühestainsast punktist: "Me ei avalda arvamust ega ürita kallutada avalikku arvamust lepete, raamkokkulepete, lepingute jm kirjutiste kohta, mida me pole lugenud." Ühinemisele ei järgne sanktsioone ega kohustusi, küll aga võib kaasneda hüsteeria ning hirmude vähenemine, millest aja jooksul võib saada avalik tava.

Priit Kruusi "Nädala kõnetus" võtab reedeti kell 9.15 "Vikerhommikus" kokku nädala kõige olulisema avaliku suhtluse ja inforuumi kõige olulisema teema, kõnekujundi, märksõna.

Toimetaja: Mirjam Mäekivi



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: