Uku Toom | Kõige enam uuendusi on sotsidel, enim on räsida saanud Isamaa ({{commentsTotal}})

Uku Toom
Uku Toom Autor/allikas: Ülo Josing

Erakondade nimekirjad riigikogu valimisteks on suures osas koos. Uku Toom vaatab, kui palju nelja aastaga esinumbrite osas muutunud on.

Vaatame viit parlamendierakonda ja jätame Vabaerakonna rahule. Mitte nende reitingu pärast, aga neil on ka nimekirjade osas seis endiselt segane. Ja ma ei hakka siin nimeliselt rääkima nendest poliitikutest, kes kandideerivad taas sama ringkonna esinumbrina. Vaatleme seda, mis muutunud on.

Kõige enam uuendusi paistab olevat sotsidel. Samad nimed on esikohal üksnes kolmes ringkonnas. Tõsi, teatud määral on see näiline, sest neli esinumbrit on lihtsalt vahetanud ringkonda. Päris uued tegijad on Marina Kaljurand, Indrek Tarand, Madis Kallas ja Katri Raik.

Isamaa tuleb välja nelja varasema esinumbriga. Päris uusi liidreid polegi, poliitikas on tagasi Jüri Luik ja Tõnis Lukas.

Reformierakonnal on samad esinumbrid kuues ringkonnas, pluss Lääne-Virumaale suunatud, et mitte öelda pagendatud Taavi Rõivas. Tagasi on Kaja Kallas ja Siim Kallas.

Ka Keskerakonnal on sama esinumber kuues ringkonnas, pluss Haaberstist Lasnamäele liikunud Mihhail Kõlvart. Uued on Raimond Kaljulaid ja Janek Mäggi. Tagasi on Jaak Aab.

Kõige muutumatuna püsib EKRE - neil on kaheksas ringkonnas sama esinumber kui eelmistel valimistel. Uued nimed on Jaak Valge, Leo Kunnas, Peeter Ernits ja Kersti Kracht.

Kui rääkida kaotustest, siis on kõige enam räsida saanud Isamaa - Juhan Parts, Margus Tsahkna, Jaak Aaviksoo. Keskerakonnast on kadunud Edgar Savisaar, mis aga ei tundugi erilise kaotusena.

Uutest nimedest on muidugi huvitav, kas Kaljurand ja Tarand on säilitanud varasema populaarsuse ja kas EKRE kahvatud nimed suudavad erakonna reitingu paistel edukad olla.

Aga, kuigi esinumbrid saavad reeglina kõige rohkem hääli, on vaja tagalat ja ka siin on koht nimekirjas oluline. Vanadele, et nad ei solvuks ja uutele, et nad ei pettuks. Seejuures, kui ringkonnas võid sa tagantpoolt hea häältesaagiga ettepoole tõusta, siis head (või ka halba) kohta üldnimekirjas ei muuda miski.

Kui nüüd küsida, miks Keskerakond ja Reformierakond kinnitavad oma üldnimekirjad alles jaanuaris, on üks võimalik vastus: et mitmete teenekate parteiliikmete solvumist edasi lükata.

Samas ei suuda ka hea koht üldnimekirjas midagi päästa, kui sa ikka üldse hääli ei saa - nii juhtus eelmine kord Kalev Lilloga. Ja on juhtunud ka teistega. Kui aga tulla tagasi praeguste esinumbrite juurde ja vedada kihla, kelle häältesaak võrreldes eelmiste valimistega kõige rohkem suureneb, siis olen ma valmis panustama Taavi Aasale, kes eelmistel valimitel kogus 156 häält.

Toimetaja: Urmet Kook



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: