See tähendab, et inimestel on edaspidi keerulisem saada arsti juurde ja juba niigi ülekoormatud arstidele tuleb tööd veelgi juurde, vahendas "Aktuaalne kaamera".

26 aastat Meremäe piirkonnas perearstina töötanud Katrin Rahusoov on viimaseid päevi tööl. Uuest aastast paneb ta ameti maha.

"Minul on isiklikud probleemid. Tervisega tuleb natuke rohkem tegeleda ja näha on, et on vaja pikemalt töölt ära olla ja selleks ajaks on asendust leida väga keeruline. Sellepärast saigi selline otsus tehtud," rääkis Rahusoov.

Rahusoovi lahkumine on terviseametile teada juba rohkem kui pool aastat. Ometi pole amet selle aja jooksul suutnud Meremäele uut arsti leida. Kohalike jaoks on perearstist ilma jäämine suur mure.

Kui ühes kohas lõpetab perearst tegevuse, siis mõnes teises kohas saab perearst jällegi tööd kõvasti juurde. Täpselt nii ongi juhtumas Vastseliinas.

Inimesed, kes ise perearsti ei vaheta jaotab terviseamet ümberkaudsete perearstide vahel ümber.

"Meie poolt ei üldse probleemi inimestega, kes tulevad ise, kellelt me saame võtta telefoninumbri, räägime läbi, kõik toimib. Mis mulle ei meeldi on see, kui tuleb mingisugune nimekiri terviseameti poolt inimeste kohta, kellest ma ei tea midagi, ühtegi kontakti pole. Sellist pimesi määramist ma ei tahaks," ütles Vasteliina perearst Aune Rehemaa.

Valga haigla majas ehitatakse moodsat perearstikeskust. Kas seal patsientide jaoks ka arste jagub, pole aga selge. Endine Valga perearst Külli Laugesaar andis terviseametile enne pensionile jäämist kolm aastat, et oma nimistule uut arsti leida. Ei leitud.

"Aasta kaupa see pikendamine käis. Kui sai jälle aasta täis, siis paluti mul edasi olla ja kui ma sellega nõus olin, siis lõppes ju otsimine aastaks ajaks ära," rääkis Valga haigla nõukogu ja Valga vallavolikogu liige Laugesaar.

Terviseamet otsustas Laugesaare endise nimistu hoopis sulgeda ja patsiendid käsu korras teiste, niigi üle koormatud perearstide vahel ära jagada.

"Ega perearstide käest ei küsitud, nendega pole üldse räägitud, neist on lihtsalt üle sõidetud. Ja perearstid on sellest väga nördinud. Meil on siin praegu kolm perearsti, kes on töötavad pensionärid. Ma tean, et ühel pole tervis kõige parem ja ta on olnud väga endast väljas. Kas see ei tekita olukorda, kus varsti toob järgmine perearst avalduse, et minna ära pensionile?" lausus Laugesaar.

Terviseamet: perearstidele suurem lähtetoetus või regionaalne stardikapital

Terviseameti tervishoiuteenuste osakonna juhi Pille Saar tunnistas "Aktuaalse kaamera" stuudios, et maapiirkondadesse arstide leidmine on järjest suurem väljakutse.

Ta märkis, et terviseameti jaoks on esmane, et inimesed saaksid abi ja et neil oleks olemas perearst. Seetõttu saigi tema sõnul tehtud otsus perearstide nimistusse määramise osas.

"Ma mõistan, et see on raske otsus patsientidele, kogukonnale ja ka kohalikule omavalitsusele. Aga see tagab selle, et inimestel on võimalik minna arstile 1. jaanuaril," sõnas Saar.

Saatejuht Johannes Tralla viitas, et terviseameti maapiirkondadesse perearstide leidmiseks korraldatud 41-st konkursist on 21 läbi kukkunud.

Saare sõnul on terviseamet seadnud lootused residentuuris õppivale 70 perearstile, keda oleks vaja paremini motiveerida selleks, et nad Tallinna ja Tartu asemel maapiirkondadesse tööle läheksid.

"Ma arvan, et lähtetoetuste senine summa tegelikult ei motiveeri noori minema piirkondadesse, kus nad peavad võib-olla pingutama rohkem kui suuremates linnades töötavad arstid," rääkis Saar.

Ta pakkus välja, et perearstide baasrahastuses võiks kaaluda ka regionaalse stardikapitali andmist nendele perearstidele, kes lähevad tööle maapiirkondadesse.