ERR-i ajakirjanik Mirjam Nutov kirjutas eelmisel nädalal arvamusartikli perearstide puudusest maapiirkondades. Ta tõi seal näiteid, kuidas terviseamet jaotas Lõuna-Eestis lahkunud perearstide nimistud justkui kirvega raiudes teiste arstide vahel ära.

"Terviseamet ei saa lubada olukorda, kus inimesed ei kuulu ühtegi nimistusse. Nad jäid probleemi lahendamisega hiljaks ja siis tuli kirvemeetod - Meremäel võeti ette nimistunimekiri ja tähestiku järjekorras jaotati neid sinna ja tänna. /.../ Isegi ühe pere liikmed, kellel sama perekonnanimi, sattusid erineva perearsti juurde," selgitas Nutov.

Osula perearst Anne Ojakäär, kelle nimistu selle tulemusena kasvas, ütles saates, et patsientide arvu kasvamise üle ta ei kurda, kuid probleem on see, et paljude lisandunud patsientide tee tema juurde on liiga pikk.

Terviseameti tervishoiuteenuste osakonna juht Pille Saar selgitas, et nimistuid jaotati sellisel viisil, kuna varem oma nõusoleku andnud asendusarstid loobusid viimasel hetkel.

"Seepärast otsustasime, et jagame inimesed ära, et nad ei jääks arstita. Seal oli palju vanu, puudega inimesi. See aken, milles pidime määramise tegema, oli väga lühike. Samas andsime inimestele teada, et nad võivad vahetada perearsti. Kõigil on õigus vahetada," ütles Saar.

Eesti Perearstide Seltsi juhatuse esimees Le Vallikivi rääkis, et perearstide puudus eelkõige maapiirkondades on olnud õnnetus, mis hüüdnud juba väga pikka aega. Probleemne on see, et inimesed ei pääse arsti juurde.

"See sama distantside teema. Juba 2011. aastal riigikontrolli audit ütles meile seda, et Eestis on päris palju neid kohti, kust inimesed ei pääse perearstile. Esmatasandi arstile ei pääse ühe päeva teekonna kaugusele bussitranspordiga. Ja siis me olemegi hüüdnud seda õnnetust, et ta tuleb ja nüüd on see reaalselt käes," rääkis ta.

Saatejuht Urmas Vaino küsis Vallikivilt, miks ei leita maapiirkondadesse uusi perearste.

"Sest me elame selles mullis, et meil on perearstidega kõik jube hästi, et perearstid saavad kõik hakkama. Aga me peame ikkagi tooma ja julgema välja öelda ja ka tegutsema selle kurva otsuse põhjal, et tegelikult nii hästi need lood ju ei ole," vastas Vallikivi.

"Meil maapiirkonnad valguvad elanikkonnast tühjaks, need inimesed, kes oma entusiasmist on perearstikeskusi pidanud, valguvad patsientuurist tühjaks, inimesed jäävad vanemaks, nad jäävad haigemaks, nad ei jaksa enam töötada. Ja kui ütled noorele, et mine nüüd üksi sinna maale tööle, pane ise oma keskus püsti, otsi sinna personal ja saa hakkama selles situatsioonis, kus sul on väga palju vanu inimesi väga suure distantsi peal laiali ja pole kolleegi õlga kõrval või kellelt kas või nõu küsida või kellele öelda, et ma olen haige, tahaks minna koolitusele või sünnitusele või surra, siis ükski noor inimene ei taha sinna minna," lisas ta.

MTÜ Noored Perearstid juhatuse liige Andres Lasn märkis, et tema hinnangul tuleneb paratamatus, et perearste maapiirkonda ei lähe, osaliselt sellest, et juba arsti põhiõppesse ja residentuuri läheb väga palju inimesi tõmbekeskustest.

"Statistika on juba selle kahjuks, et maapiirkonda inimene tagasi siirduks. Enamjaolt inimene tahab ikkagi minna sinna, kus tal on pere, sõbrad ja muu sotsiaalne tugi. Kui hästi palju saab Tallinnast ja Tartust põhiõppesse sisse ja maalt mitte, siis pole neid maale minejaid," selgitas ta.

Lasn nõustus teiste saatekülalistega, et üks probleem maal on transport ehk see, kuidas patsiendid arsti juurde saaksid.

"Nõustun, et on transpordi küsimus, koduvisiidi küsimus, kuidas patsiendid saavad perearsti juurde. Perearst peaks hakkama täitma sotsiaalsüsteemi puudujääke. Miks me kulutame arsti kallist aega autoroolis istumisele. Ma olen kümme aastat arstiks õppinud ja näiteks lähen maale piirkonda, kus olengi täitsa üksi. Kuna patsiendil kulub ise minu juurde tulemiseks terve päev, siis ta helistab, et ma läheks sinna ise. Miks me kulutame ressurssi niimoodi?" arutles Lasn.

Terviseameti peadirektori Merike Jürilo sõnul aitab probleemi lahendada osaliselt see, et residentuurikohtade arv on kasvanud. Samas tõi ta välja, et maale ei pea perearstiks suunduma tingimata noor inimene.

"Võib-olla mõni keskealine on valmis oma elu muutma. Võimalusi on. Aga ma toetan eelkõnelejaid, et me ei saa panna perearstisüsteemile kohaliku transpordi küsimust," lisas ta.

Sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise osakonna juht Agris Koppel meenutas, et perearstisüsteem sai eelmisel aastal 20-aastaseks ja esimese viie aastaga koolitati välja 800 perearsti, kes täna ka töötavad. Aastal 2003 oli vajalik hulk perearste käes, mis tähendas, et pärast seda ülikoolist tulnud uutele perearstidele ei olnud enam nimistut, kuhu tööle minna.

"Nii tekkis mõõn sellest püsivast perioodist. Nagu Le Vallikivi mainis aastat 2011, kus analüüsid tõid välja, et hakkab see probleem tekkima, siis enam-vähem sellest ajast või natuke hiljem on residentuuri tellimust järjest tõstetud. Eelmisel aastal tellisime 30 kohta, aga vastu võeti juba 33. Tõenäoliselt iga aasta järjest rohkem perearste ka residentuurist välja tuleb ja tellib riik üplikoolilt," selgitas Koppel.