Esimene pilt

Amet on juba aastaid teadlik, et ühel hetkel jõuab perearstide puudus punkti, kus neil pole enam maapiirkondadest lahkuvatele perearstidele asendust võtta. Vaatamata sellele ei võeta midagi erilist ette. Küllap loodetakse, et probleem lahendab end ise.  

Teine pilt

2018. aastal selgub, et probleem ei lahendagi end ise. Korraga on lahkumas perearstid nii Valga linnast, Setomaalt kui ka Põltsamaalt. Kõik lahkumissoovid on ametile kaua ette teada. Selleks hetkeks on Eestis puudu 31 perearsti. Just nii paljudes nimistutes on tööl ajutine asendaja. Aasta jooksul korraldab amet 41 konkurssi, millest 21 luhtub. 

Kolmas pilt

Veel vahetult enne jõule võtab Meremäel elav Silvi kõne Kitse külla. Uudised on väga ärevad. Küla peal räägitakse, et neid 20 aastat ravinud arsti asemele ei tulegi uut arsti. Isegi asendajat ei tule. Nagu paljudes kohtades, luhtus ka Meremäel konkurss. Nüüd olevat vaja kiiresti Vastseliina sõita ja end sinna ümber registreerida. Lepitakse kokku kohtumise aeg. Silvi teeb veel mõned kõned. Kes ise ei saa tulla, neilt korjatakse kokku ID-kaardid. Vastseliina perearstipraksises tekib lausa järjekord perearsti vahetada soovivatest Meremäe elanikest. Kohapealne doktor on rahulolev, öeldes vaid, et seni, kuni inimesed tulevad ise, on kõik väga hästi. 

Neljas pilt

Aasta lõpp. Lahkuvatel arstidel on viimane tööpäev. Uusi arste pole. Paljud inimesed ei teadnudki, et arst lahkub ja seega polnud neil ka võimalust endale uut arsti otsida. Terviseamet ei saa aga lubada olukorda, kus inimene ei kuulu mõne perearsti nimekirja. Paanikahoos käivitub plaan loterii-allegrii. Amet võtab patsientide nimekirja ette ning jagab selle tähestikulises järjekorras nelja piirkonna perearsti vahel ära. Tõik, et määruste ja seaduste järgi ei või perearstidele lihtsalt niisama heast peast teeninduspiirkonnaväliselt patsiente määrata, ametit ei takista. Ameti seisukohalt saab probleem lahendatud. 

Viies pilt

Uus aasta. Misso, Lasva, Osula ja Vastseliina perearstid on üleöö oma nimekirja juurde saanud keskmiselt paarsada inimest. Ühes nendega ka kõvasti lisatöötunde. Ühes neist praksistest heliseb telefon. Teisel pool toru on murelik endine Meremäe nimistu liige. Inimene ei tea, mida teha. Terviseameti loterii järel on tekkinud olukord, kus tema ise, tema mees ja tema lapsed on ühtäkki arvel kolme erineva perearsti juures. Piltlikult öeldes tähendab see seda, et kui kogu pere peaks korraga haigeks jääma, tuleb pereisal arstiabi saamiseks sõita Misso, pereemal Osulasse (viimane asub Meremäelt 40 kilomeetri kaugusel) ja lastel Lasvale. Järgmine helistaja ei teagi, kes on tema arstiks määratud. Selgub, et isegi terviseamet ei teadnud. Oli teine kahe silma vahele jäänud.

Telefon heliseb ka teises praksises. Toru otsas on noor neiu, kes proovib oma uue perearstiga üle telefoni tutvust sobitada. Selgub, et tüdrukul on kurk haige, ent uue arsti juurde pääsemine bussidega eeldaks juba logistikute sekkumist ja vähemalt terve tööpäeva vabaks võtmist. Asi lahendatakse telefonivisiidiga. Vestluse ja kodus peegli eest tehtud vaatluste ning analüüsi põhjal pannakse paika diagnoos ning määratakse ka ravi ühes ravimiga.

Järgmine kõne kolmandas praksises. Tuleb välja, et helistaja kodus on inimene, kelle haigus eeldab üle nädala või paari vereproovide võtmist. Kõnealusel patsiendil ei ole jalgu, mis tähendab, et doktor peaks tegema koduvisiite. Uues olukorras tähendab see edasi-tagasi enam kui kuuekümne kilomeetri maha sõitmist. Keelduda pole võimalik. Kui inimene on nimistus, tuleb talle pakkuda kõiki teenuseid.

Mõned targad analüütikud nimetaks seda kõige ebamõistlikumaks ressursi kasutamiseks – arsti teadmised ja tööaeg on natuke liiga väärtuslikud, et seda autoroolis olemisele kulutada.

Kuues pilt

Maad võtab üleüldine rahulolematus. Tekkinud olukorda nimetatakse täielikuks absurdiks. Öeldakse, et riik on inimestest teerulliga üle sõitnud. Õigustatult küsitakse, miks ootas terviseamet selle olukorra lahendamisega viimase hetkeni, samas kui arstide lahkumine oli kaua ette teada. Miks ei antud inimestele varakult teada, et nad peaks endale uue perearsti otsima ja miks määrab amet perearstidele uusi patsiente teeniduspiirkonna väliselt? Koostamisel on ühispöördumine. 

Järellugu

Levima on hakanud arvamus, et tegelikult riiki ei huvitagi maaperearstide alles hoidmine. Näiteks saab tervisekeskuses töötav perearst baasraha kolm korda rohkem kui oma praksises töötav arst. Teravmeelsemad nimetavad seda maalt perearstide ära meelitamiseks, mitte olukorrale lahenduse otsimiseks.

Amet kuulutab küll välja konkursse, kuid laiapinnalist mõtlemist, mis ka päriselt võiks maapiirkonda arste tuua, pole. Näiteks pakutakse Lüganuse valda perearstiks tulevale noorele inimesele, kes on kooli lõpetanud vähem kui viis aastat tagasi, stardikapitali 15 000 eurot. Kuidas on aga lugu arstiga, kel staaži juba 15 aastat, kuid kes tahaks ehk vahetada elukohta või  professiooni, näiteks lastearstist perearstiks?

Head terviseameti inimesed, teie tegevust iseloomustatakse praegu kui peata kana ringijooksmist. Mis on teie lahendused? Selle aasta esimesel juulil paneb ameti maha Palamuse perearst. Kas ka seal läheb nii nagu Meremäel, Valgas ja Põltsamaal – suunate inimesed loterii-allegrii abil Jõgeva perearstide juurde? •

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.