Terviseameti tervishoiuteenuste osakonna juht Pille Saar on öelnud, et lähtetoetusi on tarvis tõsta, et rohkem arste maapiirkondadesse tööle saada.

Sikkut oli nõus, et rahalist motivatsiooni on kindlasti vaja, kuid märkis, et seda, kuidas rahaliselt motiveerida maapiirkonda minemist, tuleb arutada.

"Lähtetoetus, mis omal ajal 15 000 euro peale kokku lepiti, ei ole enam piisav. See ei motiveeri noori maale minema. Seda on vaja vähemalt kahekordistada, ilmselt ka kolmekordistada. Selles osas olen ettepanekud teinud ja ministeeriumis ettevalmistused käivad, järgmisel kevadel riigieelarve strateegia läbirääkimistel on see kindlasti üks ettepanek, mis lauale tuleb," ütles Sikkut.

Pille Saar pakkus välja, et perearstide baasrahastuses võiks kaaluda ka regionaalse stardikapitali andmist nendele perearstidele, kes lähevad tööle maapiirkondadesse.

Sikkut ütles ideed kommenteerides, et see, kas perearstide baasraha sees on eraldi komponent, mis maapiirkonda tööle minevale arstile kasvab, olgu see siis varustuse soetamiseks või ruumide kordategemiseks, on üks küsimus.

"Teine küsimus on, kas seda teha koostöös kohalike omavalitsustega. See võib olla ka nii, et see, mis töötab ühes piirkonnas, ei pruugi töötada teises. Ka omavalitsuste võimekus on erinev, arstide soovid on erinevad.
Kes soovib piirkonda elama jääda, kes käib sinna kaugemalt. Seda reeglit, et igas vallas peab see toimima ühtmoodi, et perearstid reageerivad samadele motivaatoritele, seda ei saa oodata," lausus minister.

Ta lisas, et võib-olla ei peagi toetussumma kõigile ühtmoodi kasvama.

"Kui näiteks ka stardiraha baasrahastuses juurde tuleb, siis see ei pruugi olla üks summa kõigile. Arst, kes töötab Saue külje all, või arst, kes töötab Obinitsas - nende jaoks võivad summad olla erinevad. Paindlikkust ning arstide ja nende patsientide vajadustega arvestamist on vaja. Ei saa öelda, et 300 eurot kõigile nädalas või kuus ja et see motiveerib kõiki ühtviisi," sõnas Sikkut.

Riik maksab lähtetoetust alustavatele eriarstidele, sealhulgas perearstidele, kes alustavad viie aasta jooksul pärast residentuuri lõpetamist tööd väljaspool Tallinna ja Tartu tõmbekeskusi ja nendega piirnevaid alasid üld-, kohalikus või keskhaiglas või nimistuga perearstina.