ERR-i žürii: "Esimese stuudio" kaitsepoliitilise debati võitis Jüri Luik ({{commentsTotal}})

Jüri Luik (Isamaa, vasakul), saatejuht Anna Pihl ja Leo Kunnas
Jüri Luik (Isamaa, vasakul), saatejuht Anna Pihl ja Leo Kunnas "Esimeses stuudios" 17. jaanuaril 2019. Autor/allikas: ERR

Kuigi nii Jüri Luik (Isamaa) kui ka Leo Kunnas (EKRE) esinesid saates tugevate kaitsevaldkonna ekspertidena, said lõpuks otsustavaks Jüri Luige parem põhjendamisvõime ja kogemus diplomaadina, leidis ERR-i žürii.

Anna Karolin, Speaksmart

Jüri Luik ja Leo Kunnas esindavad minu arvates mõlemad ekspertset ja kainemat vaadet oma valdkonnale kui nende erakondade keskmised seisukohad. Selle debati osavaim oponent oli saatejuht ning arutelu oli kaitsepoliitikale omaselt rahulik.

On omaette küsimus, kui palju olulist debatti toimus, kuna kandidaadid olid paljudes küsimustes ühel nõul ja tõid maailmapoliitikast välja sarnaseid tendentse. Tõenäoliselt on mõlemale erakonnale selliste vaatenurkadega kandidaadid valijate mitmekesisuse tõttu kasulikud – menüü sisaldab kokkuvõttes nii standardseid välispoliitilisi vaateid kui karmimaid või unistavamaid versioone suhetest Venemaaga. 

Mõlemad kandidaadid jäid oma lubadusi põhjendades ja küsimustele vastates hätta sarnastes kohtades. Näiteks pakkusid mõlemad kaitsekulutuse tõstmise allikaks majanduskasvu, mis aga tõstab ka riigi SKT-d ega seega võimalda ilma suurte muutusteta kaitsekulutuste protsenti 2,5 või 2,6 protsendi peale tõsta. Et juba kaitsekulutuste 2 protsendini SKT-st tõstmine nõudis riigilt palju ümberkorraldusi ning kokkutõmbamist, võivad järgmise tõusu tõttu sattuda surve alla teised valijale olulised ja välja lubatud teemad.

Kandidaadid põhjendasid ka kulutuste tõstmise vajadusi sarnaselt, ent ei kostnud selgelt välja, miks just kulutuste lisamine 0,5 või 0,6 protsendi võrra kriitilise hulga ressursse lisab ja seega meid uuest okupatsioonist päästab, nagu Luik veidi järeldustele tormavalt viitas. 

Kunnas suutis saate käigus EKRE programmist ja võimalikest lahendustest rohkem rääkida. Luik paistis toetuvat ideele oma erakonnast kui kogemusega valitsejatest ja endast kui kogenud diplomaadist. Kunnas kritiseeris mitut valitsuse otsust, ent Luige ümberlükete tõttu ei jäänud kumbki pool nendes teemades selgelt peale. 

Stiililiselt olid mõlemad rahulikud, Kunnas ebakindlam ja konarlikum, aga aktiivsem programmi ideede välja toomisel. Pidades silmas kaitsepoliitika konsensuslikkust, ei pane ma saate rahulikkust kandidaatidele süüks ja hindan neid võrdselt.

Mõlema kandidaadi puhul jäi puudu aktiivsusest ja oma programmi või ideede tugevuste väljatoomisest. Samuti vajaksid nende ideede nõrgimad kohad tabavaid selgitusi ning häid taaskehtestavaid ümberlükkeid. Et poliitilistes debattides saab harva pikalt arutleda, on esimesena välja öeldud selgituse valikul ja täpsusel suur mõju. Valijatel pole selles teemas sageli ka rikkalikke taustateadmisi ja seega on ideede raamistamisel suurem mõju. 

Tuleviku debattides kaitsepoliitika üle on minu arvates hea mõte panna paika see, millega nõustutakse ning siis keskenduda vaidlemisele erimeelsuste üle. Arutamist vajab näiteks praegune kaitsepoliitika olukord ja võimalikud probleemid ning seejärel lahendused, nende maksumus ja tugevused ning nõrkused. Detailidesse on lihtne kinni jääda, oluline on aga programmide tervikpilt.

Eraldi oluline küsimus on kaitsekulutuste kogumaht ja selle hind teiste valdkondade vaates—kuidas ja mille arvelt oma riiki ümber korraldame.

Heiki Viisimaa, Eesti Väitlusselts

"Esimese stuudio" debati külalistel olid sel korral võrdlemisi sarnased vaated ja seetõttu puudus saatest suurem konflikt ja debateerijate sära.

Nii Jüri Luik kui ka Leo Kunnas leidsid, et USA president Donald Trump ei loobu NATO liikmesusest, sest see on USA riiklike huvide vastu. Arvestades saateaja nappust, pakuti sel teemal võrdlemisi veenvaid ja võrdseid selgitusi mõlemalt poolt.

Omavahel nõustuti ka üldiselt kaitsekulutuste suurendamise osas ja saatejuhi küsimuse peale rahastusallikate kohta pakuti välja majanduskasvu tõus. Majanduskasv küll suurendab üldnumbrites Eesti kaitsekulutuste suurust, kuid lihtsalt majanduskasv ei suurenda ühegi riikliku kulutuse osakaalu riigieelarvest. Seetõttu võib antud vastust lugeda sisuliselt küsimusele vastamisest eemale põiklemiseks. Oleks tahtnud kuulda, kas soovitakse näiteks kaitsekulutuste arvelt vähendada hariduse, tervishoiu, kultuuri või mõne muu valdkonna kulutusi.

Peamised erinevused debateerijate vahel olid Kunnase arvamus, et Eesti ei ole kaitstud ja et USA käest tuleks küsida suuri kaitsetoetusi. Luik oponeeris mõlemale ideele. Sügavat analüüsi Eesti kaitsevõime või võimetuse kohta ma saates ei kuulnud.

Samas on minu hinnangul üldlevinud arvamus, et tänu NATO kaitsele on Eestis võrdlemisi ohutu elada. Seetõttu langeb Kunnasele Luigest suurem kohustus enda seisukoha põhjendamiseks. Intuitiivselt tundub USAlt suure kaitsetoetuse saamine pigem soovunelmana ja Jüri Luik suutis välja tuua põhjused, miks USA toetab teisi riike Eestist suuremas mahus.

Kokkuvõttes suutsid mõlemad saatekülalised üldjoontes jätta mulje kaitsetemaatikas orienteerumisest, väljendada enda seisukohti selgesõnaliselt ja jääda oma maneerilt meeldivalt vaoshoituks. Samas puudus saatekülalistel karisma, mis paneks neid hoolega kuulama. Lisaks esines lihtsustatud selgitusi oma mõtete kaitseks.

Mõneti igavas debatis oli minu jaoks tugevam Jüri Luik, sest tema seisukohad olid natukene paremini selgitatud.

Catlyn Kirna, Tallinna ülikool

Saate teemapüsitus ja külaliste valik andis ette ka teema. Mõlemad olid samal arusaamal nii Trumpi kui ka kaitsekulutuste osas ja rääkisid kordamööda ka naissaatejuhist üle. Mõningad erinevused siiski olid.

Kunnas esines tugevalt, kehtestades end kui kaitsevaldkonna ekspert. Samas väidet, et Donald Trumpi administratsioon peaks Eestile kaitsekulutusteks raha andma, ta ära tõestada ei suutnud.

Luik oli samuti tugev, ka tema tõestas end kui kaitsevaldkonna ekspert, aga samas oli näha, et ta tunneb hästi ka diplomaatiat. Kunnasest paremini seletas Luik Trumpi olukorda, kuid jäi häguseks rändeleppe küsimuses.

Saadet saab järelvaadata siin: "Esimene stuudio" 17. jaanuaril 2019.

Toimetaja: Rain Kooli



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: