"Minu peamine eesmärk on taastada kaitsevaldkonnas töörahu," ütles Tali pärast valimisi ERR-ile.

Tali sõnul ei tohiks mõnede komisjoniliikmete erimeelsused uueks kaitseministriks tõusva Martin Heremiga takistada seda tööd.

Tali sõnul valiti ta komisjoni esimeheks häältega seitse poolt ja viis vastu, mis tähendab, et Tali poolt pidi hääletama ka üks koalitsiooniväline saadik. Et üks hääl Talile pidi tulema opositsioonist, seda tunnistas ERR-ile ka Kunnas ja lisas, et keegi hääletustulemuste üle ei protesteerinud.

Koalitsioonil ja opositsioonil on riigikaitsekomisjonis võrdselt kuus häält: selles on kolm Reformierakonna fraktsiooni liiget (Õnne Pillak, Mati Raidma, Kristo Enn Vaga) ja EKRE fraktsioonist lahkunud ning Reformierakonda astunud Alar Laneman ning kaks Eesti 200 liiget (Peeter Tali, Toomas Uibo) ehk kokku kuus saadikut.

Nende kõrval on komisjonis ka kolm opositsioonierakondade (Vladimir Arhipov (KE), Raimond Kaljulaid (SDE), Priit Sibul (I) ja kolm fraktsioonitut (Leo Kunnas, Enn Eesmaa, Meelis Kiili) saadikut.

Riigikaitsekomisjonile esimehe valimine tõusis päevakorda, kui selle senine juht Kalev Stoicescu lahkus erakonnas Eesti 200, misjärel fraktsioon ta riigikaitsekomisjonist tagasi kutsus ning nimetas komisjoni liikmeks Toomas Uibo.

Koalitsioonilepingu kohaselt on kaitseminister Reformierakonna nimetada, riigikaitsekomisjoni juht peaks tulema Eesti 200-st.

ERR kirjutas augusti keskel Postimehel andmetele viidates, et koalitsioon tahaks riigikaitsekomisjoni juhtima Kunnast.

Riigikaitsekomisjoni liikmetest on vahetanud oma poliitilist kuuluvust ka erukindral Kiili, kes lahkus augusti alguses Reformierakonna fraktsioonist, kuid Reformierakond otsustas teda komisjonist mitte tagasi kutsuda.

Tali, kes oli seni Euroopa Liidu asjade Komisjoni (ELAK) esimees, ütles ERR-ile, et lahkub sellelt kohalt.

"Kaitsevaldkond on nii oluline, et ma pean panema kogu oma energia ja tähelepanu sellesse valdkonda," põhjendas ta.

Kunnas: loodan, et Herem arvestab kriitikaga

Riigikaitsekomisjoni aseesimees Kunnas rääkis ERR-ile, et viimasel ajal avalikuks tulnud riigikontrolli kriitika kaitsevaldkonnas toimuva suhtes ning tagasiastunud minister ja ametist vabastatud kantsler peaks olema õppetund järgmistele valitud ja määratud ametiisikutele.

"Igatahes, kui see riigikogu lõpetab oma töö veebruaris, kui see komisjon lõpetab, siis need otsesed puudujäägid, millele on nendes raportites osundatud ehk siis kõige suuremad puudujäägid peaks olemas selleks ajaks kõrvaldatud," rõhutas ta.

Kunnas eõnul peaks ka riigikaitsekomisjon probleemide kõrvaldamiseks rohkem sekkuma, et tekkinud küsimused saaks vastuse ning usaldus kaitsevaldkonna suhtes taastuks.

"Valitsemisala peab tõsiselt pingutama, et need küsimused leiaksid vastuse ja loomulikult, kui Euroopa Prokuratuur uurib asju, siis on ka selge, et meie kaitsepolitseil on siin oma lõplik sõna otsustamises – kes on siin midagi valesti teinud, kes räägib tõtt, kes valetab, mida me siis nägime siin korruptsioonivastase erikomisjoni ja meie riigikaitsekomisjoni liikmete ühisistungil, kus siis me neid küsimusi käsitlesime. Küsimused on väga tõsised ja need nõuavad selgeid vastuseid," rääkis ta.

Kommenteerides koostööd järgmise kaitseministri Martin Heremiga, kellega tal ei ole olnud kõige soojemad suhted, ütles Kunnas, et isiklikud suhted ei oma antud juhul mingit tähtsust.

"Kui Martin Heremist saab kaitseminister, siis on oluline see, mida ta kaitseministrina tegema hakkab. Loomulikult me saame anda tema tegevuskavale hinnangu pärast seda, kui me oleme selle ära kuulanud komisjonis ja seda silmast silma arutanud. Enne seda ei ole ju veel millelegi hinnangut anda," rääkis Kunnas. "Ma südamest loodan, et ta loeb hoolikalt nüüd läbi nii riigikontrolli raportid kui ka meie komisjoni raportid, mis tema juhtimisperioodi suhtes on kriitilised ja teeb vastavad järeldused ja on valmis oma vigadest õppima ja parandama neid asju, mille tõttu see kaos lõpuks on kulmineerunud praegu sellisena, nagu see on," lõpetas Kunnas.