"Minu peamine eesmärk on taastada kaitsevaldkonnas töörahu," ütles Tali pärast valimisi ERR-ile.

Tali sõnul ei tohiks mõnede komisjoniliikmete erimeelsused uueks kaitseministriks tõusva Martin Heremiga takistada seda tööd.

Tali sõnul valiti ta komisjoni esimeheks häältega seitse poolt ja viis vastu, mis tähendab, et Tali poolt pidi hääletama ka üks koalitsiooniväline saadik. Et üks hääl Talile pidi tulema opositsioonist, seda tunnistas ERR-ile ka Kunnas ja lisas, et keegi hääletustulemuste üle ei protesteerinud.

Koalitsioonil ja opositsioonil on riigikaitsekomisjonis võrdselt kuus häält: selles on kolm Reformierakonna fraktsiooni liiget (Õnne Pillak, Mati Raidma, Kristo Enn Vaga) ja EKRE fraktsioonist lahkunud ning Reformierakonda astunud Alar Laneman ning kaks Eesti 200 liiget (Peeter Tali, Toomas Uibo) ehk kokku kuus saadikut.

Nende kõrval on komisjonis ka kolm opositsioonierakondade (Vladimir Arhipov (KE), Raimond Kaljulaid (SDE), Priit Sibul (I) ja kolm fraktsioonitut (Leo Kunnas, Enn Eesmaa, Meelis Kiili) saadikut.

Riigikaitsekomisjonile esimehe valimine tõusis päevakorda, kui selle senine juht Kalev Stoicescu lahkus erakonnas Eesti 200, misjärel fraktsioon ta riigikaitsekomisjonist tagasi kutsus ning nimetas komisjoni liikmeks Toomas Uibo.

Koalitsioonilepingu kohaselt on kaitseminister Reformierakonna nimetada, riigikaitsekomisjoni juht peaks tulema Eesti 200-st.

ERR kirjutas augusti keskel Postimehel andmetele viidates, et koalitsioon tahaks riigikaitsekomisjoni juhtima Kunnast.

Riigikaitsekomisjoni liikmetest on vahetanud oma poliitilist kuuluvust ka erukindral Kiili, kes lahkus augusti alguses Reformierakonna fraktsioonist, kuid Reformierakond otsustas teda komisjonist mitte tagasi kutsuda.

Tali, kes oli seni Euroopa Liidu asjade Komisjoni (ELAK) esimees, ütles ERR-ile, et lahkub sellelt kohalt.