See võib tähendada kuudepikkust ebastabiilsust eurotsooni suuruselt neljanda majandusega riigis ning ka pärast järjekordseid valimisi võib jätkuda praegune poliitiline patiseis ja jõudude vahekord parlamendis, vahendas Reuters.

Mitte midagi tegemise ja riigieelarveta jätkamise ning Hispaania elanikele otsustusõiguse andmise vahel, valin ma viimase," selgitas Sánchez. "Olen teinud ettepaneku parlament laiali saata ning korraldada valimised 28. aprillil."

Arvamusküsitlused näitavad, et ükski partei ei saavutaks järjekordsetel valimistel piisavat toetust üksi valitsemiseks ning ka koalitsiooni moodustamine saaks olema keeruline ja aeganõudev. Tegemist oleks kolmandate parlamendivalimistega viimase nelja aasta jooksul.

Hispaania järgmised üldvalimised oleksid pidanud toimuma 2020. aasta keskpaigas.

Sotsialistist peaminister tuli võimule eelmise aasta juunis, kui parlament umbusaldas Podemose, katalaani iseseisvuslastest saadikute ja muude väikeparteide toega toonast peaministrit Mariano Rajoy'd.

2019. aasta riigieelarve sõltus samuti katalaani iseseisvuslaste häältest ja kolmapäeval teatasid nad, et ei toeta eelarvet, sest valitsus ei luba iseseisvuspüüetega jätkata.

Sánchezi sotsialistid on eelarvevaidluses võtnud raevukalt sõna katalaani separatistide ja konservatiivide vastu, süüdistades neid sotsiaalkulutusi suurendava eelarve tõkestamises.

"Selle riigi parempoolsed proovivad pidurdada sotsiaalset progressi, mida see eelarve ja valitsus pakub," ütles eelarveminister María Jesús Montero parlamendihääletuse järel.

"Nad proovivad peatada selle riigi edasiliikumist," jätkas ta ja lisas, et enneaegsed valimised on tõenäolised.

Konservatiivse Rahvapartei (PP) juht Pablo Casado ütles varem, et eelarve tagasilükkamine "märgib lõppu Pedro Sánchezile kui peaministrile".

"Nüüd on väga vaja üldvalimised korraldada," lisas ta.

350-kohaline parlament kiitis kolmapäeval eelarvekava vastu esitatud eelnõud heaks 191 poolthäälega.