Madridis andsid kolmapäeval ülemkohtus tunnistust ametnikud, kes vastutasid politseioperatsiooni eest, millega takistati 2017. aasta 1. oktoobril inimestel referendumil osalemist.

Seni polnud nad avalikult oma versiooni sündmustest esitanud.

Maailmameedias ringelnud videotest oli näha politseinikke, kes vedasid inimesi valimisjaoskondadest minema juukseidpidi, viskasid neid trepist alla ning peksid neid nuiadega.

Kohus käskis toona Kataloonia regionaalsel politseil Mossos d'Esquadral teha koostööd Hispaania riigipolitseiga, et Hispaania põhiseaduskohtu poolt ebaseaduslikuks kuulutatud hääletus peatada.

Korrakaitseametnikud süüdistasid Mossost aga käsule vastuhakkamises ja Kataloonia separatistliku valitsusega liitumises, mis jättis hääletuse takistamise riikliku politsei kätesse.

Tolle operatsiooni eest vastutanud Hispaania tsiviilkaardi kolonel Diego Pérez de los Cobos ütles, et Mossose juhtkond läks kohtuotsusele vastu ja hakkas hääletust hoopis toetama.

Tema sõnul proovis Mossos kümnel või üheteistkümnel korral "meie endi vägede tegevust füüsiliselt takistada".

Hääletuse eelsel kohtumisel olevat Mossose juht Josep Lluís Trapero asunud Kataloonia regionaalvalitsuse poolele, ütles Hispaania endine riigikaitsesekretär José Antonio Nieto kohtule.

"Olukord oli sürreaalne. Me istusime referendumi peatamiseks laua taha nendega, kes selle korraldasid," ütles Nieto, kes oli tol hetkel riigi siseministeeriumi tähtsuselt teine ametnik.

Endric Millo, kes oli 2017. kriisi ajal Madridi esindaja Kataloonias, ütles, et politsei oli valimisjaoskondades silmitsi inimmüüridega, mille liikmed olid kohati vägivaldsed. Politsei vastus oli tema sõnul proportsionaalne.

Kuigi maailm nägi valijate vastast vägivalda, ei näinud nad vigastatud politseinike, märkis Millo.

Hispaania valitsuse hinnangul sai viga pea sada politseinikut ja mõned murdsid oma sõrmeluu või said jalaluusse mõra. Mõndasid peksti metallpulkade ja munakividega, lisas ta.

Kaitsjate küsimuse peale tunnistas Nieto, et politseivägivalla tõttu on uurimise all kümned politseinikud.

Kohtuistungil antud ütlused on osa 12 Kataloonia separatisti üle peetavast kohtuprotsessist.

Prokuratuuri jaoks on määravalt tähtis tõestada, kas separatistid kasutasid iseseisvuspüüetel vägivalda, sest neile esitati süüdistus mässus. Seaduse alusel on mäss avalik ja vägivaldne ülestõus.