Konservatiivne Rahvapartei (PP), paremtsentristlik Ciudadanos ja paremäärmuslik Vox olid oma toetajad pühapäevaks Madridi tänavatele kutsunud. Kolme erakonna korraldatud meeleavalduse eesmärk on nõuda sotsialistist valitsusjuhi tagasiastumist.

Sánchez on sattunud Kataloonia iseseisvuslastele tehtud järeleandmiste tõttu nii konservatiivse opositsiooni kui oma Sotsialistliku Partei (PSOE) juhtliikmete rünnakute alla.

Valitsus peatas kõnelused Kataloonia separatistidega reedel, kuna katalaanid ei taganenud oma nõudmisest korraldada iseseisvusreferendum ja lükkasid tagasi Madridi ettepanekud luua ümarlaud, millel osaleksid kõik Kataloonia erakonnad, ning seada ametisse spetsiaalne sõltumatu raportöör.

Enamik Hispaania lippe lehvitavaid meeleavaldajaid kogunes Kolumbuse väljakule, kus nad hüüdsid riigi julgeolekujõude toetavaid loosungeid ja kutsusid Sánchezt tagasi astuma. "Peatage Sánchez. Valimised otsekohe!" seisis ühel plakatil.

"Sáncheze valitsusaeg on läbi," ütles PP esimees Pablo Casado, kes palus valijatel karistada sotsialiste mais peetavatel kohalikel, regionaal- ja Euroopa Parlamendi valimistel.

Madridi politsei hinnangul osales meeleavaldusel umbes 45 000 inimest.

Kataloonia-sisesed kõnelused käivitati paralleelselt keskvalitsuse ja Kataloonia valitsuse kõnelustega, millega peaminister loodab leevendada piirkonna 2017. aasta oktoobri lahkulöömiskatsest tekkinud kriisi.

PP ja Ciudadanos moodustasid detsembrivalimiste järel Andaluusias Voxi toel valitsuskoalitsiooni ja arvamusküsitluste põhjal suudaks kolmik moodustada enamuse ka riigi tasandil, kui riigis peaksid aset leidma ennetähtaegsed valimised.

Casado nimetab Sánchezt reeturiks ja lubab parlamendis peaministri vastu umbusaldushääletuse algatada, ehkki selle läbiminekuks väljavaateid ei ole.

Sánchez juhib vähemusvalitsust, tema sotsialistidel on 350-kohalises parlamendis vaid 84 kohta. Sestap on tal eelarve vastuvõtmiseks vaja Kataloonia iseseisvuslastest parlamendiliikmete toetust.

Selle strateegiaga ei ole aga rahul ka tema enda erakonna kõrged ametnikud.

Teisipäeval algab Hispaania ülemkohtus protsess 12 katalaani separatisti üle, kellele on esitatud Kataloonia lahkulöömiskatsega seotud süüdistused.

2017. aasta oktoobri lõpus pärast Kataloonia regionaalparlamendi ühepoolset iseseisvusdeklaratsiooni Hispaaniast põgenenud Kataloonia endine president Carles Puigdemont kohtualuste sekka ei kuulu, sest Hispaania kohus ei tegele tagaselja kohtumõistmisega. 

Kohtualustest tähtsaim on Puigdemonti endine asetäitja, Kataloonia toonane asepresident Oriol Junqueras.