350-kohalises parlamendi alamkojas kogus Sanchez 124 häält, tema kandidatuuri vastu aga hääletas 170 rahvasaadikut. 52 parlamendiliiget jäi erapooletuks. Absoluutseks häälteenamuseks oleks vaja läinud aga 176 häält, vahendas Reuters.

Neljapäeval piisab aga sellest, kui toetajaid on rohkem kui vastaseid, ning see tähendab, et senisel peaministril on kaks päeva aega koalitsiooni sõlmimiseks või vähemusvalitsusele toetajate või vähemalt erapooletuks jääjate leidmiseks.

Kui Sanchez ka neljapäeval valitsuse moodustamiseks heakskiitu ei saa, on järgmine võimalus alles septembris. Võimalikud järjekordsed parlamendivalimised aga toimuksid jätkuva patiseisu korral 10. novembril.

TAUST

Aprilli lõpus toimunud valimistel võtsid peaminister Pedro Sancheze juhitud sotsialistid (PSOE) küll kindla võidu, kuid parlamendienamusest jäi tulemus kaugele. Senine peamine parempoolne erakond ehk Rahvapartei pidi leppima aga oma ajaloo halvima tulemusega, sest paljud nende valijad on viimasel ajal hakanud eelistama hoopis tsentristlikku Ciudadanost ning natuke ka paremäärmuslikuks peetud Voxi, mis pääses esimest korda parlamenti ning mille juht Santiago Abascal on Rahvapartei endine liige.

Seega nii nagu enne valimisi, kui vähemusvalitsust juhtinud Sanchez pidi parlamendis toetuma vasakäärmusliku Podemose ning erinevate väikeparteide, sealhulgas Kataloonia iseseisvuslaste häältele, vajab peaminister kas keerulise koalitsiooni õnnestumist või kirjut valikut toetajaid oma vähemusvalitsusele.

Praeguseks on parlament alustanud nädala pikkust debatti, mis peaks andma selguse, kas Sanchezel on realistlik võimalus peaministrina jätkamiseks. Teisipäeva pärastlõunal toimunud esimesel hääletusel vajas Sanchez absoluutset häälteenamust, mida ta ei saanud. Neljapäeval toimuval teisel hääletusel aga piisab juba lihthäälteenamusest, mis on saavutatav, kui PSOE ja Podemos kokkuleppele jõuavad.

Esmaspäeval aga teatas Podemos, et neile jääb väheks viimasest sotsialistide pakkumisest ehk seni teadmata arvust kohtadest valitsuskabinetis.

"Pidage lugu meie valijatest ning ärge pakkude meile dekoratiivset rolli oma valitsuses, sest meie sellega ei lepi," sõnas erakonna juht Pablo Iglesias pärast seda, kui järjekordsed võimukõnelused kokkuleppeta lõppesid.

Samas märkis Iglesias, et tema partei soovib valitsuses olla ning on seetõttu valmis läbirääkimisi jätkama. Opositsioonis olevad parempoolsed samas teevad juba oma avaldusi lähtudes sellest, et sisuliselt on vasakpoolse koalitsiooni moodustamine juba kokku lepitud.

PSOE ja Podemos ei saavuta tegelikult ka kahekesi parlamendienamust, mis tähendab, et nad vajavad üha rohkem poliitiliselt killustunud parlamendis erinevate piirkondlike parteide toetust.

Sanchez tõusis vähemusvalitsuse peaministriks eelmise aasta juunis, kui parlament umbusaldas korruptsiooniskandaaliga seotud Rahvapartei valitsust, mis juhtis Mariano Rajoy.

Kui paljudes küsimustes nagu tööhõive, pensionisüsteem, haridus, naiste õigused ja keskkond võivad PSOE ja Podemos ilmselt kiiremini kokkuleppele jõuda, siis kahel erakonnal on ka märkimisväärseid erimeelsusi.

Üheks selliseks teemaks on näiteks Kataloonia. Sanchez on vastu nii regiooni võimalikule iseseisvumisele kui ka seal referendumi korraldamisele. Podemos omakorda küll erakonnana iseseisvat Katalooniat ei toeta, küll aga toetab referendumi korraldamist. Seetõttu oligi üheks tingimuseks varasematel läbirääkimistel, et referendumi korraldamist toetav Iglesias ise valitsuses ministriks ei hakkaks.

Kriitikat on pälvinud ka see, et Sanchez oma kõnes Kataloonia teemast kõrvale põikles.

Parempoolne opositsioon usub, et kui vasakpoolne valitsuskoalitsioon ka sõlmitakse, ei püsi see eriti kaua. "Äärmuslaste toetatuna võid saada ametisse nimetatud, kuid sa ei saa valitseda," nentis Rahvapartei juht Pablo Casado. "Pärast hääletust on sul palju võlausaldajaid ukse taga."

Tähelepanuväärne on ka see, et paljud lubadused, mida Sanchez on uue valitsuse moodustamise eel andnud, olid sees juba 2019. aasta riigieelarve eelnõus, mille toetamisest aga loobusid seni vähemusvalitsusele parlamendi hääli taganud Kataloonia iseseisvuslased. See omakorda tekitas senise valitsuse teovõimetuse ja tõi kaasa ennetähtaegsete valimiste korraldamise.

Võimalusest, et killustunud parlamendi tõttu on Hispaania ehk üsna varsti taas silmitsi ennetähtaegsete valimistega, räägivad Hispaania meedia ja poliitikud juba praegu.