"Välisilm": Hispaania valimiste võtmeküsimuseks oli taas Kataloonia ({{commentsTotal}})

Foto: Reuters/Scanpix

Hispaania parlamendivalimised võitis Sotsialistlik Tööpartei (PSOE), kel seisavad nüüd ees keerulised koalitsioonikõnelused. Üheks kõlavamaks teemaks neil valimistel kujunes taas Kataloonia, nentis "Välisilm".

Seekordseid valimisi Hispaanias iseloomustas terav parempoolse ja vasakpoolse leeri vastandumine. Üks teema, mille üle ei vaielda, vaid pigem kakeldakse, on mõistagi Kataloonia küsimus. See on teema, mis alates katalaani iseseisvuslaste referendumi katsest 2017. aastal on suuresti kujundanud kogu Hispaania poliitikat.

Mitmed Kataloonia iseseisvuslastest poliitikud on pidanud valimiskampaaniat tegema, nii palju, kui seda neile on võimaldatud, Soto del Reali vanglast, Madridi lähistelt. Ometi on Kataloonia neil valimistel üks põhiteema.

Vangla lähedases väikses Soto del Reali linnakeses läksid inimesed laupäeva õhtul kirikusse. Väike kirik näib olevat toonekurgede kaitse all. Valimiste saabumist oli linnas näha paljudest valimisplakatitest. Madridi noored Aitor, Sergio ja Ruben on tulnud nädalavahetust veetma oma vanavanemate koju - maapiirkondade tühjenemine ja paremal juhul suvekoduks muutumine on Hispaanias tüüpiline olukord. ERR uuris nende arvamust valimiste ja Kataloonia kohta.

"Minu eelistus kuulub neile, kes kaitsevad meie riiki ja kelle teod ja sõnad lähevad kokku," ütles Aitor Torres Dorado ja täpsustas, et peab silmas nii Katalooniat kui ka kogu riiki. "See tähendab kogu poolsaart. Jah, Kataloonia on Hispaania osa, samuti Baskimaa. Mõnedel inimestel nendes piirkondades on omad unistused, minu jaoks kuuluvad nad aga Hispaaniasse. Samas ma austan igaühe ideoloogiat."

ERR küsis, mida nad lähedal vanglas viibivatest katalaani poliitikutest arvavad.

"Nad on seal sellepärast, et nad on teinud midagi halba. Nad on seal millegi pärast. Õigussüsteem nõudis seda, ma mõtlen sama," vastas Sergio Gomez.

"Minu jaoks on homsetel valimistel kõige tähtsam majanduse edasiminek. Ma olen füüsilisest isikust ettevõtja ja ma tahaksin, et mõni partei hoolitseks selliste inimeste eest ning langetaks makse. Mis puudutab Kataloonia küsimust, siis oleks vaja Hispaaniat ühendada, mitte jagada, sest oleme tugevamad koos kui eraldi, ma arvan nii. Ja need poliitikud, kes on vangis, peaksid sinna jääma, sest nad väärivad seda. Ei kollastele lintidele. Elagu Hispaania, elagu kuningas, elagu kord ja seadus!" teatas Ruben Gomez Zamara.

Nii palju, kui Madridi piirkonnas inimestega Katalooniast rääkida sai, tuli tunnistada, et pealinlastele ei mahu mingil moel pähe mõte võimalikust iseseisvusreferendumist Kataloonias ja piirkonna võimalikust eraldumisest.

Parempoolsed parteid rajasid oma valimiskampaania Kataloonia küsimusele ja karmi käe lähenemisele. Kataloonia kriisist on tuule tiibadesse saanud uus paremäärmuslik partei Vox, kes on võtnud endale osa konservatiivse Rahvapartei toetusest.

Rahvapartei staažikas poliitik, kunagise peaministri Jose Maria Aznari meeskonna liige Javier Zarzalejos usub siiski, et Voxist ei kujune Hispaania parempoolsete uus nägu.

"Vox kaldub ära kasutama hingeseisundit ehk pettumust ja ka nördimust rünnakutest riiklikule ühtsusele. Samamoodi kasutas inimeste hingeseisundit majanduskriisi ajal Podemos. Mina arvan, et hingeseisundid on muutlikud ja mööduvad. Elame Hispaanias raskemal ja poliitiliselt turbulentsel ajal, aga me peaksime poliitika tulevikku vaatama perspektiivitundega," leidis mõttekoja FAES direktor Zarzalejos.

Sotsialistide valimisüritusel kohtus ERR katalaani iseseisvuslaste häälekandja Ara ajakirjaniku Laia Foresiga. Ta on katalaani päevalehe korrespondent Madridis. Siin tajub ta selgelt, et enamuse hispaanlaste jaoks on igasugune iseseisvusreferendum vastuvõetamatu.

"Mitte kõik Hispaanias ei ole selle referendumi vastu, näiteks Podemos ja mõned inimesed tänaval toetavad referendumit, et saada teada, kas iseseisvumise soov on enamuses või ei ole. Aga katalaanidele on veidi frustreeriv näha, kuidas paljud hispaanlased ei lase meil otsustada meie tuleviku üle," ütles Fores.

Politoloog Pablo Simon ütleb, et Kataloonia kriis on jätnud Hispaania ühiskonda suure armi ja lõhe nii Kataloonias kui kogu riigis, mida on raske ületada.

"Enamus katalaane soovib iseseisvusreferendumit või iseseisvumist, enamus hispaanlastest on valmis jätkama nii, nagu praeguse regionaalse autonoomiaga, või soovivad nad hoopis võimu suuremal määral tagasitoomist Madridi. Seda sudokut lahendada on äärmiselt raske," lausus Madridi Carlos III ülikooli politoloogia professor Simon.

Paljude hispaanlaste jaoks on esikohal aga hoopis majandusliku toimetulekuga seotud mured, nagu tööpuudus ja toimetulekuraskused. Nendega seoses on ka süvenenud usaldamatus poliitilise süsteemi vastu.

"Kolmas ja neljas mure hispaanlaste jaoks on poliitikud ja korruptsioon. Arusaam, et poliitiline süsteem ei paku lahendusi nende probleemidele. Majandus on taas kasvama hakanud, aga enamus hispaanlasi ei ole isikliku heaolu kasvu viimase viie aasta jooksul tundnud," ütles Simon.

Usu taastamine poliitikasse ja riigimehelikkusse on ilmselt üks asi, mida hispaanlased uuelt parlamendikoosseisult ootavad. Sotsialistidel õnnestus valimised võita mõõdukama ja rohkem dialoogi otsiva kampaaniaga, ehk on neil lootust selles suunas liikuda.

Toimetaja: Laur Viirand



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: