Reedel kaotas ta parlamendis usaldushääletuse ning uueks valitsusjuhiks valiti peamise opositsioonierakonna ehk sotsialistide (PSOE) liider Pedro Sánchez, vahendas Reuters.

"See on parim valik nii minu, erakonna kui ka Hispaania jaoks," ütles Rajoy oma erakonnakaaslaste aplausi saatel.

Rajoy täidab parteijuhi ülesandeid hetkeni, mil erakonna kongress uue esimehe valib.

Lisaks Katalooniaga seotud pingetele ja umbusaldushääletuse otseseks ajendiks olnud korruptsiooniskandaalile on Rajoy olnud surve all ka seetõttu, et senine peamine paremtsentristlik erakond on kaotanud toetajaid tsentristlik-liberaalsele Kodanikeparteile ehk erakonnale Ciudadanos.

TAUST

Hispaania parlament avaldas reedel Rajoyle umbusaldust ning kohe kogus parlamendis vajaliku arvu poolthääli uueks peaministriks tõusnud sotsialistide liider Sánchez.

Pedro Sánchez on järjekorras seitsmes peaminister pärast Francisco Franco ajastu lõppu 1970. aastate lõpus. Rajoyst sai aga esimene peaminister, kes Franco-järgsel ajastul umbusaldamise tõttu ametikoha kaotab.

Sánchez vannutatakse ametisse tõenäoliselt esmaspäeval ning uus valitsuskabinet pannakse kokku järgmise nädala jooksul.

Paremtsentristliku Rahvapartei (PP) liider Rajoy oli juhtinud vähemusvalitsust alates 2016. aasta novembrist. Vähemusvalitsuse loomise põhjuseks oli asjaolu, et pärast 2016. aasta parlamendivalimisi ei õnnestunud ühelgi poliitilisel jõul piisavat parlamendienamust saavutada. Rajoy valitsus on seni toetunud peamiselt liberaalse erakonna Kodanikud (Ciudadanos) ja regionaalsete väikeparteide häältele. Samuti on vähemusvalitsus olnud võimalik, sest peamine vasaktsentristlik erakond ehk sotsialistid (PSOE) on jäänud mitmel olulisel hääletusel erapooletuks, näiteks seetõttu õnnestus Rajoyl üle elada üks varasem umbusaldushääletus, mille oli algatanud vasakäärmuslikus populismis süüdistatud erakond Podemos.

Nüüd olid aga umbusaldushääletuse algatajateks just sotsialistid Pedro Sáncheze juhtimisel ning neljapäeval teatas ka baskide erakond PNV, et nad toetavad umbusaldushääletust. Sellega oli juba neljapäevase seisuga umbusaldamist toetamas alamkojas ehk kongressis 176 saadikut.

Rajoy oli seni keeldunud tagasi astumast ja süüdistanud hoopis oma umbusaldajaid poliitilises oportunismis riigi jaoks raskel ajal. Küll aga tunnistas ta juba enne umbusaldushääletust, et tema ametiaeg on läbi saanud ning ütles saadikutele järgmised sõnad: "Härra Sánchez on järgmine valitsusjuht ja kasutan siin võimalust teda esimesena õnnitleda."

Pärast Rajoy umbusaldamist hääletas Sánchezi peaministriks saamise poolt 350-kohalises parlamendis 180 rahvasaadikut, vastaseid oli 169 ning üks saadik jättis hääletamata.

Lisaks sotsialistidest rahvasaadikutele toetasid uut peaministrit vasakäärmuslikuks peetud Podemos, katalaani iseseisvuslased ja veel hulk regionaalseid väikeparteisid, millest osa olid varem toetanud Rajoy valitsust. Vastuhääled olid pärit Rahvaparteilt, Ciudadanoselt ja kolmelt regionaalse partei saadikult.

Ka sotsialistide juhil tuleb juhtida vähemusvalitsust, Ciudadanos nõuab ennetähtaegseid valimisi

Ka Sánchezel tuleb juhtida vähemusvalitsust, mis vajab keeruka jõudude vahekorraga parlamendis toetushääli valitsusse mitte kuuluvatelt parteidelt. Sotsialistidel endil on vähem saadikuid (84) kui eelmisel peaministri Rajoy Rahvaparteil (134).

Kuigi neljapäeval kinnitas Sánchez, et tema sooviks on olla peaministriks kuni korraliste valimisteni 2020. aastal, on see stsenaarium küllaltki ebatõenäoline, sest arvamusküsitlustes põhjal on ennetähtaegseid valimisi põhjust nõuda paljudel jõududel, sealhulgas nii Rahvaparteil kui ka eriti viimasel ajal märkimisväärselt toetust kasvatanud Ciudadanosel.

Nende juht Albert Rivera on otsesõnu nõudnud erakorraliste valimiste korraldamist. Ciudadanose seisukoht on mõistetav, sest eelmiste valimistega võrreldes on tsentristlikult liberaalne erakond oma toetust oluliselt kasvatanud.

Samas ei toimu uued parlamendivalimised ilmselt enne seda, kui on toimunud europarlamendi, kohalikud ja regionaalsed valimised ehk mitte enne järgmise aasta maikuud.

Rajoy omakorda torkas varem, et Sánchez tegeleb umbusaldamisega hetkel just seetõttu, et tavapäraste valimiste tulemusena ei õnnestuks sotsialistide juhil peaministriks saada.

Rajoy juhtis tähelepanu ka sellele, et Sáncheze avaldused on vastukäivad - ühelt poolt on sotsialistide liider toetanud Hispaania ühtsust sarnaselt praegusele peaministrile, kuid teisalt vajab Sánchez peaministriks saamiseks ka katalaani iseseisvuslastest saadikute hääli ning on seetõttu hakanud viimasel ajal rääkima mingist "dialoogist", mille sisu ta aga samas pole eriti täpsustanud.

Samas - sotsialistide juht on katalaani iseseisvuslastele lubanud küll "dialoogi", kuid on rõhutanud, et iseseisvusreferendumi korraldamist ta ei luba.

Sánchez on ka lubanud, et peab kinni veel Rajoy ametiajal vastu võetud riigieelarvest, seega mingite sisuliste muudatustega on tal esialgu keeruline välja tulla ja ilmselt pole esialgu ohus ka eelkäija poolt alustatud struktuurireformid, sealhulgas tööturgu puudutavad muudatused ning kärped tervishoiu- ja haridussektoris.

Kuigi paremtsentristliku Rajoy lahkumine pärast kuut aastat valitsusjuhi kohalt võib tekitada Euroopa Liidu suuruselt neljanda majanduse teemal ebakindlust - ja seda veel ajal kui suuruselt kolmas majandus ehk Itaalia on saamas vägagi euroskeptilist valitsust - on olukord Madridi teemal siiski rahulikum kui Rooma puhul, sest suurem osa Hispaania olulisematest poliitilistest jõududest, sealhulgas ka uus peaminister, on Euroopa Liidu suhtes positiivselt meelestatud.

Umbusaldamise põhjuseks oli senise võimupartei korruptsiooniskandaal

Umbusaldamise põhjuseks on võimuparteiga seotud korruptsiooni- ja rahastusskandaal ehk see, et Hispaania riigikohus mõistis eelmisel nädala pikad vanglakaristused mitmele poliitikule ja ärimehele, kes olid süüdi mõistetud altkäemaksus, millest võitis väidetavalt ka võimuerakond Rahvapartei. Rahvaparteile määrati kusjuures 245 000 euro suurune trahv.

Petuskeemi korraldaja oli kohtuotsuse kohaselt ärimees Francisco Correa, kes mõisteti 52 aastaks vangi. Rahvapartei endine raamatupidaja Luis Barcenas sai 33 aasta pikkuse vanglakaristuse ja 44 miljoni euro suuruse rahatrahvi.

Rajoyd ennast otseselt milleski ei süüdistatud, kuid ta pidi käima kohtus tunnistusi andmas. Peaministri sõnul polnud ta petuskeemist teadlik.