Pühapäeval tutvustasid Kärdlas rahvale oma kodukandi pärimuskultuuri hiidlased ja saarlased, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Pärimuskultuurifestival Baltica tähistab tänavu oma 32. sünnipäeva. Festival seab esikohale just pärimuse ehedad ja stiliseerimata vormid.

"Neid eelpidusid tehakse selleks, et ka üle vaadata, mis üldse Eestis folkloorimaastikul toimub. Kes on need, kes meie folklooriliikumises aktiivselt osalevad ja milline on nende enda pärimus, mida nad soovivad esitleda. Sel aastal on meil kolm fookusteemat - keel, paikkondlik eripära ja pidu," selgitas Eesti Folkloorinõukogu tegevjuht Monika Tomingas.

Pärimuskultuuril tuleb noorte tähelepanu nimel heidelda ebavõrdses eelises oleva üleilmsele popkultuuriga.

Rahvakultuurispetsialist Helle-Mare Kõmmus ütles, et pärimuskultuur on laulu- ja tantsupeo traditsiooni vundament.

"Kust me siis need laulud ja tantsud oleme võtnud, kui mitte meie oma pärandilaekast. Selleks pidi olema ju kuskil algus ja see on just nimelt meie pärand. Sealt saab sündida autori looming, mis on meie oma eesti autori looming. Sealt saab sündida meie tänane päev, kus me saame tunda, et jah, ma tean, mis asi on eestlaseks olemine, ma tean, mis asi on minu kodu," sõnas Rahvakultuuri Keskuse Hiiumaa rahvakultuurispetsialist ja tantsurühmade juhendaja Kõmmus.

Pärimuskultuurifestival Baltica toimub Eestis 29. maist 2. juunini.