Annika Poldre: kambad pole kuhugi kadunud
Mullu augustis vallutas ajakirjanduse piltidega sõnum sellest, kuidas Tallinnas poliitikud politsei saatel Kanuti aias kampadesse kogunenud noorte juurde läksid. Kui nad kohale jõudsid, ei oodanud neid seal mingid kambad. Uudis sulas ja haihtus. Vaevalt see ühekordne poliitikute demonstratsioonesinemine kedagi mõjutas ja kambad pole kuhugi kadunud, kirjutab Annika Poldre algselt Õpetajate Lehes ilmunud kommetaaris.
Pärnus korraldas politsei seminari "Sattusin kampa". Pool päeva seal kuulajana kohal olnud, tundsin rõõmu, et jutt oli sisukas. Huvitav oli kuulata üle lahe naabrite, pikka aega Soomes probleemsete nooretega tegelnud inimeste juttu.
Meie mure hulkuvate teismeliste pärast pole miskitpidi ainukordne. Kui Pärnus kogunevad noored bussijaama, siis soomlastel on selliseks meelispaigaks raudteejaam. Nende noortega tegelemiseks loodud MTÜ Raudteejaama lapsed on tegutsenud 30 aastat!
Niisiis on soomlastel kogemusi rohkem ja tasub vaadata, mida nad on teinud. Hulkuvate noorte jaoks loodi Helsingis näiteks kohvik ja pandi ringi sõitma buss-noortekohvik.
Kõige tähtsam on dialoog, rõhutasid soomlased. Noortele tuleb rääkida tõtt, nendega tuleb olla aus ja otsekohene, suhelda nendega nagu võrdne võrdsega. Soomes tehtud uurimus vanglanoortest, mis päädis doktoritööga, tõi esile, et vanglasse sattunud noori polnud juba kodus või algkoolis keegi aktsepteerinud ega armastanud sellisena, nagu nad olid. "Uuring näitas, mis võib juhtuda inimesega, kes juba lapsepõlves ei tunne täiskasvanute hoolimist ega mõistmist," rääkis Julia Saarholm, kes töötab lepitajana. "Nad hakkavad seda otsima mujalt – kuritegelikest ja vägivaldsetest gruppidest."
Iga konflikt on vaid jäämäe tipp, rõhutasid soomlased. Lahenduse leidmiseks tuleb kaevuda sügavusse. Arutelu käigus, mida Pärnus peeti väikestes töörühmades ja kus otsiti kampadesse kogunemise põhjusi, olin ma juhtumisi naispolitseinike seltsis. Üks, mida nad rõhutasid, oli vanemate roll. Kui lapsevanem pole kooli algusest peale tundnud huvi lapse tegemiste-käimiste ja õppimise vastu, on hilja hakata küsimusi esitama siis, kui avastatakse, et nooruk hulgub ringi, puudub koolist ega tahagi oma vanematega suhelda.
Lapse käikude vastu tuleb huvi tunda kogu aeg, rääkisid politseinikud. Vastasel korral võib kergesti juhtuda, et hoolimatut elustiili harrastavate noorte lapsed jätkavad samasugust elu.
Küsimusele, mis on viimase 15 aasta suurim muutus noorte jaoks, vastas Heikki Turkka, kes on aastaid töötanud jõugunoortega ja olnud eripedagoog: "Lastel on kadunud turvatunne, nad on sotsiaalmeedia pidevas mõjuväljas." Muutust pereelus näitab Soomes tehtud uuring, et vaid 45 protsenti lastest sööb kodus koos vanematega.
Toimetaja: Kaupo Meiel
Allikas: Õpetajate Leht