Sigrid Harjo: starditoetus on hoogu andnud ettevõtetele üle Eesti ({{commentsTotal}})

Sigrid Harjo
Sigrid Harjo Autor/allikas: EAS

Riik on alustavatele ettevõtetele starditoetust pakkunud ligi 15 aastat ning see on Eesti kõige levinum ettevõtlustoetus. Starditoetus on hoogu andnud väga erinevatele ettevõtetele alates lastehoidudest ja autoremonditöökodadest kuni mööblitootjate ja perearstikeskusteni, kirjutab Sigrid Harjo.

1. aprillist andis Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) alustavale ettevõtjale suunatud teenused, sealhulgas starditoetuse, üle Riigi Tugiteenuste Keskusele, kuid ettevõtja jaoks jääb esimeseks kontaktpunktiks endiselt kohalik maakondlik arenduskeskus. EAS-i jaoks on see üks osa laiemast strateegiast ning võimaldab keskenduda senisest enam eksportivate ja kõrgemat lisandväärtust loovate ettevõtete toetamisele.

Mis on starditoetus?

Starditoetus aitab ettevõtet käivitada läbi esimese n-ö rahasüsti ja saada toetust käivitamisega kaasnevateks kuludeks ajal, kui ettevõte veel tulu ei teeni. Väga oluline on starditoetusega kaasnev konsultatsioon, selle käigus on paljud alustavad ettevõtjad oma plaane korrigeerinud ning andnud tagasisidet, et projekti ettevalmistamise käigus saadud nõuanded on kasulikud ja seeläbi on näiteks riskid paremini läbi mõeldud.

Alates 2011. aastast on EASile esitatud ligi 3400 starditoetuse taotlust, millest toetatud on pisut rohkem kui pooled ehk ligi 1800 projekti. Kokku oleme 2011. aastast rahastanud alustavaid ettevõtjaid 17,6 miljoni euro ulatuses, keskmise toetusega ca 10 000 eurot.

Starditoetust saanud ettevõtetel on keskmiselt kolm töötajat ning müügitulu ulatub kaks aastat peale toetuse kasutamist 150 000 euroni. Ainuüksi tööjõumaksude pealt on võimalik näha, et tegemist on riigi jaoks kasuliku investeeringuga – keskmiselt kulub starditoetust saanud ettevõttel tööjõukuludele aastas 30 000 eurot. Lisaks rahaliselt mõõdetavale tulule on starditoetus oluline ka ettevõtliku mõtteviisi levitamisel.

Ootuspäraselt on enim taotlusi laekunud Harjumaalt (52 protsenti kõikidest taotlustest alates 2011. aastast), kus luuakse ka kõige rohkem ettevõtteid - järgnevad Tartumaa (13 protsenti) ja Pärnumaa (8 protsenti). Võttes arvesse ka üldist ettevõtlusaktiivsust maakondades ehk alustavate ettevõtete arvu, on toetusi jagunenud suhteliselt võrdselt üle Eesti.

Võrrelduna üldise ettevõtlusaktiivsusega on kõige enam on toetusi saadud Saaremaal, Võrumaal, Hiiumaal ja Pärnumaal. Oluline roll on olnud maakondlike arenduskeskuste aktiivsel tööl alustavate ettevõtete nõustamisel ja starditoetuse pakkumisel.

Äriplaanide kvaliteet on tõusnud

Aastane esitatud taotluste arv on olnud langev, kuid samas on aastatega tõusnud rahastatud taotluste osakaal. Kui 2015. aastal rahastasime 37 protsenti esitatud taotlustest, siis 2018. aastaks oli see 84 protsenti. Varem esitati palju äriplaane, mis olid pigem kiiruga ette valmistatud, kuid nüüdseks on alustavate ettevõtete nõustamise kvaliteet maakondlikes arenduskeskustes nii hea, et taotluse esitamiseni jõuavad tugevad ja läbimõeldud plaanid.

Milleks starditoetust kasutatakse? Kõige rohkem on huvi masinate, seadmete ja muu materiaalse põhivara soetamise vastu, see moodustab 82 protsenti kuludest.

Finantsiliselt kõige keerulisem ongi alustaval ettevõttel teha investeeringuid seadmetesse ja põhivarasse, mida üldjuhul alustavad ettevõtjad alati vajavad, näiteks hambaarstikabinettide sisseseade ja tööriistad, kohvikute köögiseadmed ja CNC pingid tootmisettevõtetele. Ühe huvitava näitena võib välja tuua ballistilised vestid soetanud turvafirma. Põhivarale järgnevad äriprojekti elluviimiseks vajalike turundustegevuste (8 protsenti), rakendustarkvara soetamise ja arendamise kulud (6 protsenti) ning ettevõtte käivitamisega seotud tööjõukulud (3 protsenti).

Kõige suurema osa ehk 36 protsenti toetuse saajatest moodustavad erinevad tootmisettevõtted (mööbel, puit, metall, riided jm), populaarsed on ka teenusettevõtted (28 protsenti - arhitektuur, mootorsõidukite remont, spordi- ja vaba aja tegevused jms). Võrdselt 13 protsenti moodustavad ehituse ja toitlustusega soetud ettevõtted ning 6 protsenti moodustavad IT ning 4 protsenti meditsiiniteenustega seotud ettevõtted.

Nõuded ja tagasinõuded

Toetuse saamisel on ettevõttel kohustus saavutada tulemused, milleks on töökohtade loomine ja müügitulu kasv. Nõuded on aja jooksul muutunud ning kui seni tuli ettevõtjal palgata korraga kaks töötajat esimesel aastal pärast projekti lõppu, siis edaspidi võib palgata ühe töötaja esimesel aastal pärast projektiperioodi lõppemisest ja teise töötaja järgmisel aastal.

Kogemus on näidanud, et kahe töötaja nõue ei lähe kõikide alustavate ettevõtete loogilise kasvukõveraga kokku ning see ei ole ennast õigustanud.

Alustava ettevõtte puhul on alati suurem oht, et kõik ei õnnestu päris nii nagu plaanitud, seega on starditoetuse puhul tegemist keskmisest riskantsema toetusega. Hinnata saab äriplaani, toodet, turupotentsiaali ja taotleja valmisolekut, kogemusi ning ambitsiooni, kuid pikka ajalugu, mille pealt hinnata ja järeldusi teha, enamasti ei ole.

Seega leidub lisaks edulugudele ka ebaõnnestumisi. Alates 2011. aastast on tagasinõudeid tehtud ligi 6 protsenti väljamakstud toetustest ehk 968 000 euro väärtuses ning enamasti ei nõuta tagasi kogu toetust, vaid ainult teatud osa.

Valdav enamus on seotud projekti eesmärkide mittetäitmisega, näiteks vajalik müügikäive või loodavate töökohtade arv ei ole saavutatud. Samuti on tagasinõuete põhjusteks eksimine toetuse reeglite vastu või tõsiasi, et äri lihtsalt ei ole käima läinud.

Toimetaja: Kaupo Meiel



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: