Harald V matused toimuvad Oslo toomkirikus. Kohale saabus Euroopa kuningakodade liikmeid, riigipäid ja valitsusjuhte.

Norrasse sõitsid Taani ja Rootsi kuninglikud perekonnad. Suurbritannia monarhi esindab Walesi prints William.

Norrasse sõitsid veel Hispaania, Belgia ja Hollandi kuningas ning Luksemburgi suurhertsog. Lisaks saabusid Norrasse Monaco vürst Albert, Jordaania kuningas Abdullah II ja Jaapani kroonprints Akishino.

Kohal on ka arvukalt riigipäid ja tähtsaid poliitikuid. Eestit esindab president Alar Karis, Soomet president Alexander Stubb ja Ukrainat president Volodõmõr Zelenski. 

1991. aastal troonile tõusnud Harald V suri augusti lõpus 89-aastasena.

Reformimeelseks peetud Harald oli Norra troonil olnud 35 aastat, saavutades rahva lugupidamise pärast oma isa Olav V, kes oli norralaste seas ülimalt armastatud.

Norra kuninga roll on olla peamiselt tseremoniaalsete ülesannetega riigipea. Kuningas Harald V surma järel sai Norra uueks kuningaks tema 53-aastane poeg, kelle monarhinimi on Haakon VIII.

Norra kuningavõim on üle tuhande aasta vana. Esimeseks Norra kuningaks peetakse tavaliselt Harald Kaunisjuust ehk Harald I, kes ühendas umbes 890. aastal mitu väiksemat kuningriiki.

1380–1905 kuulus Norra erinevatesse liitudesse Taani ja Rootsiga ning tal ei olnud iseseisvat kuningakoda. 

1905. aastal lagunes Norra ja Rootsi personaalunioon ning norralased otsustasid monarhia säilitada. Kuningaks kutsuti Taani prints Carl, kes võttis endale nimeks Haakon VII.

Praegune Norra kuningakoda kuulub seega Glücksburgi dünastiasse, mis on seotud Taani kuningakojaga. Briti kuningas Charles III ja tema järeltulijad põlvnevad isaliini pidi prints Philipi kaudu samuti Glücksburgi dünastiast. Ametlikult kuulub Briti kuninglik perekond Windsori dünastiasse.