Brenti toornafta futuurid tõusid kell 08.02 GMT (11.02 Eesti aja järgi) 2,01 dollarit ehk 2,05 protsenti, 99,93 dollarini barreli kohta. Varem oli hind jõudnud korraks ka 100,19 dollarini.

USA West Texas Intermediate'i (WTI) toornafta hind tõusis 1,49 dollarit ehk 1,60 protsenti, 94,52 dollarini barreli kohta.

Brenti toornafta hind on alates augusti algusest tõusnud veerandi võrra, kuna lootus kuus kuud kestnud USA-Iraani konfliktile püsiva lahenduse leidmiseks on kahanenud.

Pärast Iraani sõja algust 28. veebruaril tõusis Brenti hind järsult ning jõudis 30. aprillil koguni 126,41 dollarini barreli kohta, kuid on pärast seda langenud.

Sel nädalal süütasid Iraani toetatud Jeemeni huthid Saudi Araabia energiataristut rünnates põlema sealsed naftarajatised, ähvardades sellega konflikti märkimisväärset laienemist.

Huthide rünnakud ohustavad ka naftavedusid läbi Punase mere, mis on olnud oluliseks alternatiivseks marsruudiks kriitilise tähtsusega Hormuzi väinale. Naftavood läbi Hormuzi on alates Iraani sõja algusest 28. veebruaril järsult vähenenud.

"Turuosalised näivad arvestavat Lähis-Idas konflikti venimisega ning riskiga, et sõjaliste löökide hiljutine eskalatsioon häirib Lähis-Idast lähtuvaid naftavooge," ütles Capital Economicsi vanem kliima- ja toormemajanduse analüütik Hamad Hussain.

"Peamine risk seisneb selles, kas hiljutised rünnakud naftatankerite vastu toovad kaasa laevalt laevale naftatarnete vähenemise Omaani lahes. Need on seni mänginud olulist rolli nafta jõudmisel maailmaturule ja hinnatõusu pidurdamisel," lisas ta.

Üha rohkem panku, sealhulgas Goldman Sachs, Bank of America ja HSBC, on viimastel päevadel oma nafta hinna prognoose tõstnud.

Rystad Energy peaökonomisti Claudio Galimberti sõnul liikus Hormuzi väina kaudu USA ja Iraani sõjategevuse taasalustamisele 30. augustil eelnenud nädalatel umbes 8–9 miljonit barrelit naftat päevas. Seda oli kaks korda rohkem kui eelmisel nädalal, aga praeguseks on voog langenud alla kahe miljoni barreli päevas.

"Ma arvan, et turg püüab käsitleda seda energiahindade tõusu ühekordse nähtusena. See ei ole seda. See on struktuurne muutus. See ei kao kuhugi ja on osa sellest, mida ma nimetaksin julgeolekupreemiaks. Ja see hakkab ainult suurenema," ütles Abaxx Marketsi kaasesimees Jeffrey Currie.

Kuigi naftatootjad väljaspool OPEC-it, sealhulgas USA, Kanada ja Guyana, on tootmist suurendanud, teatas Rahvusvaheline Energiaagentuur (IEA) eelmisel kuul, et prognoosib üleilmse naftatootmise vähenemist tänavu 4,3 miljoni barreli võrra päevas ehk ligikaudu neli protsenti.