Aivar Hundimägi: maksuvõlglast ei pea poputama
Riik võiks selgelt teada anda, et maksuvõlglaste ning majandusaasta aruannetega hilinejate ettevõtjate äriprojektid EAS-ilt ja teistelt taolistelt riiklikelt asutustelt toetust ei saa, sedastab Aivar Hundimägi Vikerraadio päevakommentaaris.
Eilses Äripäevas kirjeldas uuriva toimetuse ajakirjanik Eliisa Matsalu, üht võimalust, kuidas kortermajas kortereid kloonides on võimalik korteriühistu kaaperdada ning enda tahtmine teistele peale suruda.
Taolise võimalusega ähvardas korteriomanikke Tallinnas vanalinnas äripinda omava ettevõtja esindaja Kristjan Sild. Korteriühistu kaaperdamiseks lõpuks ei läinud ja konflikt lahenes, kuid see juhtum tõi valgusvihku veel teisegi probleemi.
Nimelt on majaelanikke jõuvõtetega ähvardanud Kristjan Sild seotud hulga ettevõtetega ning üks tema osalusega firma on saanud EAS-ilt enam kui 100 000 eurot toetust, samal ajal kui teised tema firmad on riigile võlgu kümneid tuhandeid eurosid makse.
See juhtum näitab, et riigi ettevõtlustoetuste jagamisel ei ole asjad korras. Kahjuks pole see ainus näide.
Hiljuti kirjutasime Äripäevas juhtumist, kuidas EAS unustas esitada kohtusse hagi 300 000 euro tagasinõudmiseks ettevõttelt SPOT Parking, mis asus EAS-i toel pakkuma kompaktparkimislahendusi, kuid aasta pärast toetuse saamist jõudis kohtusse ettevõtte pankrotiavaldus.
On selge, et kõik äriprojektid ei teostu. Kui soovime, et Eestis ettevõtlus areneks, siis peame leppima, et osad ärid lõpetavad pankrotiga. Leppida aga ei saa EAS-i käitumisega, kes ei üritanudki pankrotipesast vähemalt osa makstud toetusest tagasi saada.
EAS põhjendas hagi mitte esitamist inimliku eksitusega, see lihtsalt unustati õigeaegselt kohtule saata. Sellised unustamise võimalused viitavad suurele korruptsiooniriskile maksumaksjate raha jagavas asutuses.
Teine haakuv teema puudutab majandusaasta aruannete esitamist. Eestis kehtib nõue, et aruanne tuleb esitada korra aastas ning kui majandusaasta on sarnane kalendriaastaga, siis tuleb aruanne esitada järgmise aasta juuni lõpuks.
Tegelikult midagi hullu ei juhtu, kui majandusaasta aruanne jääb esitamata. Näiteks sel aastal esitas tähtajaks aruande umbes 110 000 ettevõtet, mis tähendab, et esitamata jäi 51 protsendi Eesti ettevõtete aruanne. Suurem osa hilinejatest esitab aruande järgnevate kuude jooksul ära ning mõnikord on aruande avaldamisega viivitamisel ka selged põhjused. Reeglina aga lihtsalt unustatakse, sest tegemist on tähtajaga, mis pole ettevõtluse seisukohast oluline.
Riik saaks aastaaruannete tähtajalist esitamist omalt poolt parandada, kui ettevõtlustoetuste jagamisel hakatakse otsustamisel ka selle tingimuse täitmist jälgima.
Eelpool toodud näited viitavad süsteemsele probleemile maksumaksjate raha jagamisel. Riigiasutuse töötajad ei tegutse piisava hoolsusega, sest neil pole oma nahk mängus. Lahendus oleks see, kui selgelt antakse teada, et maksuvõlglaste ning majandusaasta aruannetega hilinejate ettevõtjate äriprojektid EAS-ilt ja teistelt taolistest riiklikest asutustest toetust ei saa.
Loomulikult ei pea maksuvõlad ja aastaaruandega hilinemine olema tegurid, mis aegade lõpuni võtavad ettevõtjalt võimaluse toetust saada.
Seetõttu võiks kohaldada katseaega ehk kui oled näiteks kolm aastat käitunud ettevõtjana korrektselt, avanevad taas EAS-i ja teiste rahajagajate rahakotirauad. Kui aga taas eksid, siis pead järgmiseks kolmeks aastaks toetustest suu puhtaks pühkima.
Kindlasti tuleb arvestada eranditega. Kui äritegevus läheb untsu ning ettevõtja on sunnitud esitama ettevõtte suhtes pankrotiavalduse ja käitub menetluse ajal võlausaldajate huvides, siis pole ka mõistlik ettevõtjat toetuse saajate musta nimekirja lülitamisega karistada topelt.
Kui aga maksude tasumata või majandusaasta aruande esitamata jätmise põhjuseks on lihtsalt hoolimatus, siis peaks riik maksumaksjaid esindades vastama samaga ja mitte aitama selliseid ärisid maksumaksja rahaga käivitada või elus hoida.
Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.
Toimetaja: Kaupo Meiel