Esimesena tõi erakond välja ühtse kooli kõigile Eesti lastele.

"Tegemata jääb üks kõige olulisemaid ja valulisemaid muutusi, mida Eesti vajab – ühtse Eesti kooli loomine, ületamaks emakeelel põhinevat rahvuslikku segregeeritust Eesti ühiskonnas," ütles Eesti 200 juht Kristina Kallas. "Just keeleliste kogukondade eraldus on olnud üheks Eesti arengu piduriks ning soovimatus selle probleemiga jätkuvalt tegeleda vaatab vastu ka uuest koalitsioonilepingust."

Teiseks tuleks Eesti 200 arvates teha korda koolivõrk, sest kasvav hariduslik ebavõrdsus võtab ära laste tuleviku.

"Meid on vähe ja me ei saa lubada endale olukorda, kus koolide haridustulemustes haigutavad mäekõrgused vahed," sõnas Kallas, kelle sõnul peaksid tulevikus õppima kõik lapsed, emakeelest olenemata, kodulähedases alg- või põhikoolis koos õppima.

Samuti peab erakond vajalikuks põhjalikku riigireformi, mis ei seisneks ametnike arvu mehaanilises vähendamises või riigiasutuste Tallinnast välja kolimises. Ambitsioon peaks olema maailma nüüdisaegseima riigijuhtimise süsteemi üles ehitamine ning ühtne riigiaparaat tuleks Kallase sõnul luua Rootsi eeskujuks. Samuti oleks vaja Tiigrihüpet 2.0.

Lisaks tahab erakond käivitada personaalset riiki, nii et teenused, toetused ja info oleksid suunatud lähtuvalt konkreetse kodaniku vajadustest ja olukorrast lähtuvalt. Reformida tuleks ka sotsiaalkaitsesüsteemi, nii et puuetega inimeste toetuste süsteem vabastataks bürokraatlikust rägastikust ning riik vastutaks sotsiaalteenuste osutamise eest.

Eesti majandusele hoo sisse andmiseks tuleks Eesti 200 hinnangul anda hoogu Eesti ettevõtetele.

"Tööjõupuuduses vaevleva ettevõtlusega mingit arenguhüpet saavutada pole võimalik, kuid uus valitsus soovib töökäte puudust veelgi suurendada piirates tööjõu kättesaadavust," tõi Kallas välja. "Pensionisamba lammutamise asemel on vajalik senisest suurema osa eestlaste pensionirahast tuua Eesti majandusse, et anda võimalus kapitalipuuduses kodumaistel ettevõtetel Valgast Kärdlani rahvusvaheliselt paremini konkureerida"

Ka soovib erakond õpetajate palga tõstmist vähemalt 1,5-kordseks Eesti keskmisest palgast ning seda kahe aasta jooksul.

Lisaks tõi erakond välja, et uue valitsusliidu koostööleppest on jäänud välja ka tervishoiusüsteemi krooniline rahapuuduse lahendamine, töötavate vanaduspensionäride ebaõiglase maksustamise lõpetamine, iganenud ühistranspordisüsteemi põhjalik reform, punnseis Eesti kodakondsuspoliitikas, katuserahade eraldamise lõpetamine ja erakondade rahastamise põhimõtete üle vaatamine.