Lauri Hussar, missugune on Eesti 200 pikk plaan Euroopa Liidule?

Eesti 200 on kindlasti seisukohal, et Eestile on vaja tugevat Euroopat, aga samamoodi on Euroopal vaja tugevat Eestit. Ja üks ei saa läbi teiseta. Ja tugeva Euroopa ehitamiseks tuleb teha nelja asja. Euroopa peab üle saama oma sisemisest lõhestatusest. Kindlasti peab Euroopa muutma oma majandusmudeli kestlikumaks. Ja nüüd üks aspekt, kus Eesti saab kindlasti kaasa rääkida, on Euroopa viimine digiajastusse. Kindlasti on oluline ka see, et Euroopa kaitseks oma piire ja seda nii füüsiliselt kui ka vaimselt.

Te lubate tuua "regulatsioonide rägastikku uppunud liidu tagasi Euroopa algsete eesmärkide juurde". Missugused on siis need valdkonnad, mida me peaksime ühiselt Euroopa tasandil vähem reguleerima?

No kindlasti on Euroopa puhul direktiivid paljudele pinnuks silmas. Ja siin on küll räägitud kraanikaussidest ja suhkrudirektiivist, aga ma vaataks seda pisut laiemalt. Euroopa Liit peab kindlasti olema väga jõuline ja tugev direktiivide loomise avalikkusele põhjendamisel. Ja kindlasti tasuks üle vaadata kõik need direktiivid, mis on Euroopas vastu võetud. Kogu aeg on neid juurde tekkinud, aga kas kõik on ka vajalikud või on võimalik mõni direktiiv lihtsamaks kirjutada – kindlasti ka see on Euroopa jaoks oluline.

Aga kuskilt otsast peaks siis algust tegema. Missugune on see valdkond, mida Euroopa Liit praegu selgelt üle reguleerib?

Kui me vaatame täna siseturuga seotud aspekte, siis kindlasti siin on mingid regulatsioonid, mille osas on liikmesriigid seisukohal, et need regulatsioonid võiksid olla lihtsamad. Kindlasti ma ei hakka praegu ütlema ühte väga kindlat ja konkreetset direktiivi, mida tuleks muutma hakata. Aga kindlasti ma usun, et Euroopa Liit, kui ta suudab pisut seda direktiivide mahtu üle vaadata ja võimalik, et ka midagi lihtsustada, siis kindlasti muutub Euroopa Liit ka inimeste ja kodanike jaoks arusaadavamaks ja mõistlikumaks.

Programmi kohe järgmises punktis ütleb Eesti 200, et "Euroopa liikumiste rahastamine autokraatlike režiimide poolt tuleb võtta erilise tähelepanu alla". Kas see tähendab, et seda, kust kohast MTÜ-d oma raha võivad saada ja ei või saada, tuleks hoolsamalt reguleerida?

Kui me täna vaatame, millised on autokraatlike režiimide huvid Euroopas, siis kindlasti on need suuremad, kui viis või kümme aastat tagasi. Kui me täna vaatame seda, kuidas Venemaa üritab luua sidemeid Euroopa paremäärmuslastega, kuidas on juba rahastatud paremäärmuslikke parteisid näiteks Saksamaal, kuidas on ka üksikuid kandidaate ja poliitikuid rahastatud, milline on ka Hiina huvi Euroopas ja kui kiiresti see kasvab, siis kindlasti Euroopa jaoks on oluline, et Euroopa võtaks selle suurema kontrolli alla. Ja siin on ka liikmesriikidel endil väga suur vastutus. Euroopa Liidu julgeolek võib sõltuda sellest, kui hästi suudetakse läbi näha kõikvõimalikke infooperatsioone ja võimalikku mõjutustegevust väljastpoolt.

Aga missuguse muudatuse võiks siis see lubadus kaasa tuua ehk kas Euroopa liikumiste, MTÜ-de rahastamist võiks kuidagi paremini reguleerida?

Jah, kindlasti tuleks siin võtta mittetulundusühingute ja mõju omavate mittetulundusühingute tegevuse osas nende võimalik rahastamine autokraatsete režiimide poolt suurema tähelepanu alla. Siin, ma usun, et on võimalik samme astuda. Aga nagu ma ütlesin, Euroopa ei saa üksi midagi teha. Ka liikmesriigid ise, ka kodanikud, ka avalikkus saavad astuda samme selleks, et oleks mõjutustegevust ja jõulist sekkumist Euroopa ja Euroopa Liidu riikide siseasjadesse vähem.

Üks oluline punkt lubadustest puudutab ka liikmesriikide eelarvedistsipliini. Mida siis peaks Euroopa Liit tegema, kui näiteks Itaalia või Saksamaa mingil hetkel oma eelarvedefitsiidi liiga suureks paisutab?

Euroopa Liidul on selleks ette nähtud regulatsioonid, kuidas ta peab toimima. Ja ma arvan, et ennekõike peab Euroopa Liit nendest regulatsioonidest kinni pidama, kui liikmesriigid ei pea eelarvedefitsiidist kinni.

Kas te näete selleks võimalus? Seni pole ju väga hästi läinud.

Jah, aga Euroopa Liit peab siin näitama selgroogu ja ma arvan, et Euroopa Liidul ei ole siin muud võimalust sellepärast, et vastutus ei jagune mitte selle ühe liikmesriigi ees, vaid kõigi eurotsooni riikide ees. Ja ka mitte-eurotsooni riikide ees ehk see vastutus on isegi laiem.

Missugusesse fraktsiooni Eesti 200 kuuluda sooviks?

Mina näeksin hea meelega Eesti 200 kuulumas Euroopa Rahvapartei fraktsiooni. Tõsi, see on väga suur ja väga mitmetest eriilmelistest parteidest koosnev fraktsioon. Aga EPP-s on ka väga tugev reformidele suunatud ja demokraatlike parteide hulk. Ma tooksin välja kas või Saksamaa CDU või ka Soome Kokoomuse, mille kohta nad ise ütlevad, et nad on liberaalsed konservatiivid.

Ja kui me peame silmas ka seda, et Eesti võiks olla esindatud suuremates europarlamendi fraktsioonides, siis EPP, olles tõenäoliselt ka pärast neid valimisi kõige suurem fraktsioon, siis EPP puhul ma usun, et Eesti parlamendisaadikute kuulumine sellesse fraksiooni on oluline ja tuleb Eestile mitmelgi moel kasuks.

Ma võin ka öelda, et me ei ole parteis ka päris lõplikult seda küsimust ära otsustanud. Kaalumisel on ka mitmed teised lahendused, sealhulgas ALDE fraktsioon.

Loe Eesti 200 Euroopa Parlamendi valimiste platvormi "Eesti ON eriline":