Aivar Hundimägi: koolitoiduga lõhkise küna ees ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: ERR

Tasuta koolitoit kõlab küll valmistel väga kenasti, kuid kui pole läbi mõeldud, kuidas seda hüve kõige paremini pakkuda, siis olemegi lõpuks lõhkise küna ees ning rahul pole selle tasuta teenuse pakkujad ega ka tarbijad, sedastab Aivar Hundimägi Vikerraadio päevakommentaaris.

Eilses Äripäevas kirjutas ajakirjanik Katariina Krjutškova koolilaste toitlustamisest ehk probleemist, mis näitab hangetega seotud kitsaskohti ning poliitikute kahepalgelisust.

Esmalt kahepalgelisusest. Tasuta koolitoit on pikka aega olnud Keskerakonna üks valimislubadustest. Keskerakonna, Isamaa ja Sotsiaaldemokraatide valitsusliit tõstiski riigi poolse koolitoidu toetuse ühele eurole, varasema 78 sendi asemel. Keskerakonna juhitud Tallinna linn otsustas aga seepeale enda osa koolitoidu finantseerimises vähendada nii, et lõplik summa jäi ikkagi sama suureks, kui see oli enne riigipoolse panuse tõstmist.

Tallinna koolides maksab õpilase üks toidukord 1,34 eurot ja see summa püsib sama kindlalt kui Keskerakonna ainuvõim pealinnas.

Teisisõnu, Tallinnas pole koolide toitlustamiseks mõeldud summa kerkinud viis aastat. Samal ajal on aga märgatavalt kallinenud tööjõu, tooraine ja erinevate kommunaalteenuste hinnad. Koolide toitlustamisega plussi jäämiseks on pidanud toitlustajad otsima erinevaid kokkuhoiuvõimalusi. See tähendab kehvemat toorainet toidu valmistamiseks, väiksemat valikut pakutava toidu osas, nn supipäevade lisamist või ka kehvemaid kokkasid.

Üks lahendus oleks see, kui koolitoiduks mõeldud summad igal aastal muutuksid vastavalt sellele, kuidas on muutunud koolide toitlustamist mõjutavad hinnad.

Teine koolide toitlustamisega seotud probleem puudutab hangete korraldamist. On habemega vaidlus, kas riigihangete puhul peaks ainus ja olulisem kriteerium olema hind. Näiteks koolide toitlustamise hangetel on edukad need ettevõtted, kes pakuvad suurt mahtu. See omakorda toob kaasa kohalike väiketootjate hangetelt kõrvale jäämise.

Moosi- ja mahlatootmise ettevõtte Bacula juht Vahur Vuks ütles eilses Äripäevas, et kohalikul tootjal on keeruline riigihangetel löögile saada, sest omavalitsused tahavad ühe hankega saada väga erinevaid toiduainete gruppe. Näiteks soovitakse ühe hankega saada nii heeringat, kruupi, moosi, mahla ja piima. Kui väikeettevõtjal on pakkuda vaid moosi ja mahla, eelistatakse suuremat hulgiladu, mis suudab kõike korraga pakkuda.

Väikeettevõtja sõnul võidutsevad seepärast hangetel suured hulgilaod, kes tarnivad toodangu sageli välismaalt. Seetõttu jõuavadki sageli koolilaste toidulauale välismaised toidukaubad, ehkki samas lähedal võib olla väiketootjal pakkuda kohalikku toodangut.

Koolide toitlustajate hinnangul ei osta nad väiksematelt tootjatelt kogu aeg puu- ja köögivilja, sest kohalik toodang saab poole õppeaasta jooksul otsa või on selle kvaliteet kõikuv või polegi turul kohalikke, kes vajalikku toodangut suudaks aastaringselt pakkuda.

Mahlatootja Vahur Vuksi hinnangul oleks lahendus see, kui suured hanked jagataks tootegruppide kaupa väiksemateks osadeks. See annaks väiksematele ettevõtjatele parema võimaluse hangetel osaleda.

Sarnast lahendust näeb ka Eesti väike- ja keskmiste ettevõtete assotsiatsiooni asepresident Marina Kaas, kes ütles, et Eestis ei ole seni rakendatud Euroopa Liidu väikeettevõtluse määruse põhimõtet, et suured hanked tuleks võimaluse korral jagada väiksemateks osadeks. Kuni praeguse riigihangete seaduse jõustumiseni oli selline praktika Eestis lausa keelatud, põhjusel, et hankijad võiksid seda kasutada hankekohustusest kõrvalehiilimiseks.

Koolitoidu teema on mitmetahuline ja näitab taaskord, et valimisloosungite välja mõtlemisest üksi ei piisa. Tasuta koolitoit kõlab küll valmistel väga kenasti, kuid kui pole läbi mõeldud, kuidas seda hüve kõige paremini pakkuda, siis olemegi lõpuks lõhkise küna ees ning rahul pole selle tasuta teenuse pakkujad ega ka tarbijad.

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.

Toimetaja: Kaupo Meiel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: