Rõuge kool katsetab mahetoidule üleminekut ({{commentsTotal}})

Võrumaal asuvas Rõuge koolis tahetakse hakata lastele pakkuma osaliselt mahedast toorainest valmistatud toitu. Eesmärk on keeruline, kuna tooraine on kallis ning seda ei saa tellida ühest kohast. Vaatamata sellele tahetakse Rõuges järele proovida, kas neid probleeme on võimalik seljatada ning lastele ikkagi puhast toitu pakkuda.

Mahedale koolitoidule üleminek tähendab ennekõike mõtlemise muutmist, aga ka põhjalikku koostööd. Reedel tegidki Rõuge lapsed ühes koolikokkadega mahedalt kasvatatud toormest süüa, mida hiljem pakuti lapsevanematele.

"Kaeraküpsiseid tegime ja siis tuleb siit vist vahvleid," muljetasid Rõuge kooli 7. ja 4. klassi õpilased Lisett Samm ja Krisse Kangro.

Kas aga tüdrukud üldse teavad, misasi see mahetoit on?

"Ei, ma arvan et need on mingid juurikad äkki või mingi isetehtud või midagi sellist. Ei tea," tunnistasid nad "Aktuaalsele kaamerale".

"Koolitoit on väga suur osa lapse päevasest toidust ja kui meil on esialgu kasvõi 20 protsenti võimalik sellest mahedaks viia, siis ma usun, et nii tootjate kui laste tervise mõttes on see igati positiivne," ütles idee eestvedaja, MTÜ Rõuge kool esindaja Britt Vahter.

Mahe koolitoit tähendab uute asjadega harjumist nii lastele kui ka koolikokkadele. Rõuge kooliköögis ollakse muutuste ootuses, olgugi et tööd tuleb mõnevõrra juurde.

"Eks muidugi on natukene hirm, kui tulevad uued retseptid, et kuidas lapsed omaks võtavad. Meile on tähtis see, et lapsed sööksid, sest meile on see põhiline, et kui lapsed kõik ära söövad, siis see on meie rõõm," ütles Rõuge kooli peakokk Terje Laks.

Mahetoidule plaanitakse Rõuges üle minna sammhaaval. Esialgu võetakse kasutusele toore, mis on odavam ja lihtsamalt kättesaadav, nagu näiteks kartul, munad ja mitmed kuivained. Just toorme kõrge hind ning raske kättesaadavus on põhjused, miks mahedat koolitoitu on raske pakkuda.

"Kui tavatoidu tellimisel sa helistad sisuliselt ühe-kahe hulgilao numbril ja sulle tuuakse kõik kohale, siis logistika pool on siin natuke rohkem aeganõudev ja vajab paikalokustamist," tõdes mahepõllumajanduse koostöökogu ja
ökoloogiliste tehnoloogiate keskuse esindaja Merit Mikk.

Rõuges loodetakse aga, et nende eestvõtmine innustab ka tootjaid lahendusi pakkuma.

"Et kui kool selle võtaks ja nad saaks taha ka teisi lasteasutusi ja hoolekandeasutusi, võib-olla oleks need hinnad siis hoopis teistsugused, kui need, mis nad on välja pakkunud Tartu ja Tallinna suunal," avaldas Britt Vahter lootust.

Eestis on praeguseks umbes paarkümmend kooli, kes juba katsetavad moel või teisel mahetoidule üleminemist. Päris sajaprotsendiliselt see aga võimalik pole, sest näiteks mahedat sea- ja linnuliha on väga keeruline saada.

Toimetaja: Merilin Pärli



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: