Hoolekogud soovivad Tallinnalt koolidele toiduraha juurde ({{commentsTotal}})

{{1553573760000 | amCalendar}}
Kui koolitoidu piirhinda ei tõsteta, saavad kokad hoida kokku vaid lastele pakutava toorme kvaliteedilt, usuvad koolide hoolekogud.
Kui koolitoidu piirhinda ei tõsteta, saavad kokad hoida kokku vaid lastele pakutava toorme kvaliteedilt, usuvad koolide hoolekogud. Autor/allikas: PM/SCANPIX BALTICS/Eesti Meedia

Tallinnas ei ole koolitoidu maksumus õpilase kohta päevas kasvanud viis aastat, elukallidus ja kokkade palgad seevastu küll. Seega saab koolitoidu hinda hoida paigal üksnes kvaliteedi arvelt, leiavad hoolekogud. Seetõttu on nad otsustanud seljad kokku panna, et teha linnale ettepanek leida lisaraha, mis tagaks lastele kvaliteetse ja mitmekesise kõhutäie ka edaspidi.

Tallinna õpilaste kõhud tuleb vahelduva, kvaliteetse ja tasakaalus toiduga täis sööta 1,34 euro eest koolipäevas. Selles piirhinnas ei kajastu aga üksnes toidu maksumus, vaid see sisaldab ka kokkade töötasu, toitlustaja kommunaalkulusid, käibemaksu ja eeldatavalt ka kasumit. See summa on püsinud muutumatuna juba viis aastat, ehkki elukallidus ja sellega koos ka toitlustaja püsikulud on vahepeal suuri hüppeid teinud.

2014. aastal andis riik iga õpilase kohta toidurahaks 78 senti. Tallinna linn pani omalt poolt 56 senti juurde, et saaks kokku toidurahaks määratud 1,34 eurot, ilma et lapsevanemad peaksid omalt poolt juurde maksma.

Möödunud aastast tõstis riik oma panuse 78 sendilt ühe euroni. Tallinna ümbruskaudsed vallad jätsid omaosaluse kas samaks või panid omalt poolt sama palju juurdegi.

Tallinn aga samaga ei vastanud. Linn ei jätnud oma 56-sendist panust isegi mitte samaks, vaid alandas seda sama palju, kui riik juurde andis ehk võttis oma osa 22 sendi võrra vähemaks, andes õpilase kohta 34 senti toidurahaks. Kokku jäigi endiselt 1,34 eurot, mis on kokku lepitud alammäär.

Tallinna Reaalkooli hoolekogu liikmed ehk lapsevanemate, õpilaste-õpetajate ja vilistlaste esindajad otsustasid algatada linnaga diskussiooni toiduraha maksumuse üle ning kutsusid teisigi koole algatusega liituma. Nende hinnangul oleks palju abi juba sellest, kui toidu hinnapiir paarkümmend protsenti tõuseks.

Reaalkooli hoolekogu esimehe Madis Pätsi sõnul kerkib toitlustuse teema moel või teisel üles igal lapsevanemate koosolekul. Siis tuleb enamasti selgitada, et selle raha eest kvaliteetsemat toitu pakkuda ei saagi.

"Toorainete osas otsitakse kogu aeg odavamaid ja vähem kvaliteetseid lahendusi, sest palgad, kommunaalkulud ja muu, mis on ka kõik selle sees, põrutavad üsna kiires tempos. Kokkuhoid saavutatakse pigem toiduainete kvaliteedi osas," tõdeb Päts.

Et teada saada, kas sama mure on teisteski Tallinna koolides või ollakse piirhinnaga rahul, saatis Päts veebruari keskel Reaalkooli hoolekogu nimel üleskutse pealinna koolide hoolekogude listi.

Tänaseks on ta saanud tagasisidet 20 kooli hoolekogult, kellest 18 pidas toiduraha tõstmist väga vajalikuks. Vaid kahe kooli hoolekogud ei pidanud teemat oluliseks. Neist üks ei põhjendanud oma otsust, teine aga leidis, et toitlustusega probleeme pole ja 1,34-eurone toiduraha on täiesti piisav.

"Valdav enamus koolidest, kes pikemalt, kes lühemalt, ütlevad, et ei ole hästi. Koole, mille hoolekogud peavad teemat oluliseks, on praktiliselt kõikidest Tallinna linnaosadest. Põhiteema, mille ümber jutt on tiirelnud, on, et alates 2014. aastast on rahastus püsinud ühe koha peal. Kui me kodus teeme süüa, siis me ju saame aru, et kui me võtame 2014. aasta taseme, siis me objektiivselt päris sama suppi sama raha eest enam keeta ei saa," piltlikustab Päts.

"Reaalsus on see, et teenusepakkujad saavad teatud piirini kokku hoida eelkõige tooraine pealt. Võimalik on kasutada odavamaid kartuleid, riisi jms tooraineid. Kindlasti saab teatud kokkuhoidu saavutada ka pakutava menüü mitmekesisuse vähendamise kaudu ja valmistatava toidu mahtude suurendamise jms võtete kaudu. Tahaksin loota, et kokkuhoidu ei harrastata eriti köögipersonali pealt, kuid väga kasinad rahalised võimalused kahtlemata avaldavad ka sellele oma mõju. Kõiki neid võimalusi Tallinna koolide toitlustajad on sunnitud ka kasutama," tõdeb Päts.

Ta ütleb, et hoolekogude eesmärk on linnaga sisulisse dialoogi astuda, et koolide esindajaid samuti toiduraha diskussiooni kaasataks. "See peaks olema teema, mille üle avalikult arutleda, mitte vaikselt kokku leppida."

Aprilli alguses peaks pöördumine Tallinna linnale algatusega liituvate hoolekogude poolt teele minema, seni lepitakse kokku lõplik pöördumise tekst ja kogutakse veel võimalikke liitujaid.

Hoolekogude mureks on ka asjaolu, et suuremad toitlustajad kipuvad väiksemaid välja sööma. Mõned toitlustajad ongi pankrotti läinud.

"Suuremad suudavad ilmselt tõhusamalt majandada, aga kui me räägime koolitoidu kvaliteedist, siis kui see ainult ühest-kahest allikast tuleb, on sel kahtlemata mõju kvaliteedile, maitsele, mitmekesisusele," tõdeb Päts. "Kindlasti on oluline, et ka edaspidi säiliks koolitoitlustajate paljusus ja konkurents. Eriti kvaliteedi osas - ja ma ei pea silmas vaid toiduohutust - ei saa panna võrdusmärki kvaliteedi ja suurte mahtude vahele."

Päts nimetab koolitoitlustust pisut kummaliseks avalikust allikast toimuvaks tegevuseks, kus hind on juba ette paika pandud. "Mille osas need pakkujad üldse konkureerivad?" küsib ta haridusameti korraldatavatele hankekonkurssidele viidates retooriliselt.

Haridusamet: toiduraha suurus pole probleem

Tallinna haridusameti juhataja Andres Pajula ütleb, et toiduraha suurus pole talle teadaolevalt pealinna koolides probleemiks. Küll aga toitlustushangete tingimused, kuivõrd möödunud aastal tekkisid ametil mitme toitlustajaga nende üle teravad vaidlused. Et lähiajal on vaja leida toitlustaja kümnele pealinna koolile, täpsustati asjaolusid, kuidas hankeid läbi viia, et seekord protsess sujuvam oleks. Koolitoidu maksumuse probleemi aga ükski toitlustaja sel kohtumisel ei tõstatanud.

"Vaatasime teravalt otsa oma korrale, kuidas me neid koolitoitlustajaid valime. Soov oleks valida kõige parem koolitoitlustaja. Sellel kohtumisel, kus osales üle kaheksa ettevõtte, ei tõusnud kordagi üles teema päeva maksumusest, pigem nad soovisid, et see hange oleks selgelt läbipaistev ja mõõdetav. Seetõttu on ka hanke korras teatud mõõde sisse viidud," ütleb Pajula. "Esmatähtis on vaadata, kuidas need kümne kooli hanked lähevad. Kui ei tule pakkujaid selle raha eest, on teine küsimus."

Alles sel juhul lubab haridusameti juhataja tulla toidu maksumuse küsimuse juurde järgmise aasta eelarve arutamisel tagasi.

Pajula kinnitab, et töö maitsvama ja mitmekesisema toidu nimel käib niikuinii ja selleks tehakse koostööd ka koolide ja tervise arengu instituudiga. Kuid see ei sõltuvat toidu maksumusest.

"Kindlasti me astume siin samme, kuidas seda toitu paremaks muuta, et lastele söödav ja kvaliteetne toit oleks laual, aga et seda saavutada, toitlustajaid ei huvita hind," väidab Pajula. "Ei saa välistada, et kui hind hankes vabaks lasta, oleks see võib-olla isegi väiksem kui 1,34 eurot."

Selle väite kinnituseks pakub ta linna praktilist kogemust.

"Kui meil eelmise aasta hangetes oli lisakriteeriumiks see, millise hinnaga miliiseid lisateenuseid suudetakse pakkuda, oli tasuta hommikupuder suht reaalsus, järelikult see raha ju kuskilt pidi tulema," on Pajula arvestes hinnas veel mänguruumi. "Ei saa öelda, et 2014. aastal, kui me linna osalust koolitoidu maksumuses tõstsime, oleks toimunud olulisi nihked ka kvaliteedis."

Ta lisab, et samal 2014. aastal, kui linn oma panust tõstis, anti raha niigi väikese varuga, mis pidanuks järgmiste aastate hinnatõuse ette kompenseerima.

Pajula peab oluliseks, et kui juba hinda tõsta, oleks tagatud tõus ka toidu kvaliteedis. Ta lisab, et kuivõrd riigi poolt tulevad EL-i programmide kaudu tasuta puuviljad, juurviljad ja piim, on koolitoit selle võrra juba niikuinii paremaks läinud.

"Me otsime lahendust, kus kõik lapsed, sõltumata sellest, millise toidu armastajad nad on, ei jääks mitte terve päeva söömata, kui neile näiteks makaronitoidud ei maitse, vaid leiaks ka sel päeval süüa. Kogesime oma praktikates ja pärast neid analüüsides, et sageli valmistati koolides toitu, kus see jäeti söömata, sest toit ei maitsenud. See pole normaalne. Esmatähtis on, et lapsed saaks süüa," leiab haridusameti juht.

Pajula tuleb tagasi hangete juurde.

"Teeme ühe sammu korraga. Kõigepealt alustame sellega, et teeme uued hanked koolidele, kus toitlustus läbi saab. Esmatähtis on leida lahendus, mis pakub lastele parimat ja mitmekesist toitu, see on meie eesmärk. Me lähtume kõigepealt lastest ja neile pakutavast toiduvalikust," ütleb Pajula. "Kui pakkujaid ei ole, siis peame toidupäeva maksumuse juurde tulema. Kui hankijaid on palju, siis oleme õnnelikud."

Suurtoitlustaja: lisaraha leevendaks kasvavaid kulusid

Erinevalt Tallinna haridusameti juhist on Eesti suurim koolitoitlustaja, Daily kaubamärgi all tegutsev Baltic Restaurants Estonia seda meelt, et kasvavad kulud teevad 1,34 euroga majandamise aasta-aastalt keerulisemaks, mistõttu tooks lisaraha olulist leevendust mitmekesisema menüü pakkumisel.

"Mõistame lastevanemate muret ja näeme iga päev oma tööd tehes, kui keeruline on tänase summaga hakkama saada, sest viie aastaga on palju muutunud – kallimaks on läinud nii toorained kui ka muud vajalikud ressursid ning üldine palgasurve mõjutab ka meid. Ainuüksi 2018. aastal kasvas tarbijahinnaindeks võrreldes eelneva aastaga 3,4 protsenti," ütleb Baltic Restaurants Estonia müügi- ja turundusjuht Tiiu Endrikson.

"Lisaraha leevendaks pingelist olukorda ja võimaldaks pakkuda lastele veelgi mitmekülgsemat menüüd," tõdeb Endrikson.

Tallinnas toitlustab Daily 14 koolisööklas ja -kohvikus. Üle Eesti sööb nende valmistatud koolitoitu ligi 24 000 õpilast.

Toimetaja: Merilin Pärli



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: