Aimar Ventsel: lumehelbeke tasa, tasa... ({{commentsTotal}})

Aimar Ventsel
Aimar Ventsel Autor/allikas: Erakogu

Kõigi teatud vanuserühmadesse kuuluvate inimeste sildistamine näitab tegelikult ühte - sildistajad ise tajuvad distantsi nooremate põlvkondadega ja nad ei saa nende eluviisist aru ega kiida seda heaks, arutleb Aimar Ventsel.

Istusin hiljuti koos noorema kolleegiga ja jutu sees tuli välja et ta ei saanud aru väljendist "kummi venitama". Kusjuures kolleeg polegi eriti märgatavalt noorem, umbes viisteist aastat. See polnud aga esimene kord, kui ma avastasin, et mingite minu (ja ka minu põlvkonna) jaoks käibeväljendid pole nii universaalsed ühti.

Võõrandumine

Erinevatel aegadel olen pidanud noorematele inimestele seletama, mida tähendab "lubjakas", "tallele panema" või esmapilgul täiesti elementaarne "heinu laudalakka panema". Elu on muutunud ja selle uue eluga on üles kasvanud päris mitmeid inimesi.

Kus see tänapäeva noor ikka laudalakka näeb? Möödas on need ajad, kui suveks mindi maale et siis üle päeva käia mummulise mannerguga naabrinaise juures piima toomas. Pole enam selliseid ühe-kahe lehma pidajaist naabreid ja suurfarmid reeglina mannergukaupa piima ei müü. Nii ongi tekkinud tähelepanuväärne põlvkondadevaheline võõrandumine. Ja et seda arusaamatut ning umbisikulist "noort" kuidagi tähistada, kutsutakse teda "vanade" poolt lumehelbekeseks.

Ma mäletan, et kui mõned aastad tagasi netiavaruste kommentaarides hakkas esile kerkima antud väljend, siis ei osanud ma sellega üldse midagi peale hakata. Küsisin siis sotsiaalmeedias, et mida see sõna üldse peab tähistama ja keegi targem inimene vastas umbes nõnda, et see tähendab vasakpoolsete maailmavaadetega hipsterit ja et Eestisse importis selle sõna Peeter Koppel. Viimane võib täitsa tõele vastata, oli ju mainitud isikul üks selleteemaline vihane repliik ühe tuntud konservatiivse MTÜ netileheküljel.

Ma küsisin selle sõna tähendust nendelt, kes minu meelest peaksid teemat paremini valdama, nimelt oma tudengitelt. Noored ja asjaga kursis olevad inimesed seletasid, et sõna "lumehelbeke" tuleb USA-st, kus see tähistab reeglina ülitundlikku tudengit. Sellist, kes kaebab õppejõu peale emotsionaalse kahju tekitamise eest, kui seminaris näidatakse seinal pilti kassist ja see meenutab tudengile tema traagiliselt surnud lemmiklooma, keda antud tudeng siiamaani taga leinab. Eks ta natukene tobe ole.

Teisalt selline seletus mind ei üllatanud. Lumehelbeke-üliõpilane on USA äärmuseni kommertsialiseerunud ülikoolisüsteemi loogiline tulem.

Õppejõud kui teenindav personal

2011. aastal olin ma ühel konverentsil, kus USA kolleegid kaebasid, et nad on surutud teenindava personali rolli. Kuna üliõpilased maksavad ülikoolis õppimise eest, siis on nad muutunud järjest suurenevate õigustega teenuseostjaks. Üliõpilaste staatuse muutumisega on suurenenud ka nende õigused ning need ulatuvad juba ammu üle otseselt õppetööd puudutavate teemade piiride.

Üliõpilastel on USA ülikoolides õigus nõuda väga palju ja seda eriti õppejõult, kelle käest nad haridust "ostavad". Siin tekibki konflikt. Õppejõudude arvates maksavad üliõpilased võimaluse eest omandada kvaliteetne haridus, väga mitmete üliõpilaste meelest ostavad nad endale kvaliteetset haridust tõestavad head hinded ja akadeemilised kraadid.

Kolleegide jutu järgi on veel hullem lood lastevanematega. Kui üliõpilasele on võimalik asjade seis selgeks teha, siis tihti on murelikud ja hüsteerilised lapsevanemad just need, kes halva hinde või õppejõupoolse väidetavalt ebakorrektse käitumise puhul tormavad dekanaati ja kukuvad seal hüsteeriliselt karjuma ning õppejõu karistamist nõudma.

Nii polegi imestada, et ülikooliõppejõud on seal paljude jaoks inimene, kes peab peale teenuse osutamise ka vastavalt käituma, arusaadav! Nagu ettekandja kohvikus, peab kalli ülikooli õppejõud käituma viisakalt, mitte riivama "kliendi" tundeid, tulema tema soovidele vastu.

Probleem on selles, et hea ning vastutuleliku käitumise kriteeriumid muutuvad pidevalt ning järjest absurdsemateks. Kuni sinnamaani, et üliõpilase tundeid riivava kassipildi näitamine loengu käigus võib viia vastaspoole hüsteeriahoo ning protestideni.

Selliseid inimesi hakatigi USA-s nimetama lumehelbekesteks ja sellel sõnal pole tegelikult muud konnotatsiooni. Näiteks väide, et lumehelbeke peab tingimata olema vasakpoolne, ei vasta tõele. Viimaste aastate sotsioloogilised uuringud (ja ka praktika) USA ülikoolides on selgelt näidanud ja tõestanud, et ameerika üliõpilased on tänapäeval märksa konservatiivsemad ja parempoolsemad, kui nende traditsiooniliselt vasakpoolseid sümpaatiad eviv õpetajaskond.

Vasakpoolne on USA mõistes niikuinii midagi hoopis erinevat sellest, mida Euroopas vasakpoolsuseks nimetatakse. Ameerika vasakpoolne on meie mõistes pigem liberaalne tsentrist. Aga see selleks.

Mis nüüd on juhtunud, on see, et väga spetsiifilisi ameerika kontseptsioone ja termineid imporditakse USA-st ilma nende sisule mõtlemata. Eestis ja laiemalt mandri-Euroopas ei ole – johtuvalt kardinaalselt erinevast kõrghariduse korraldusest – USA-stiilis lumehelbeke lihtsalt võimalik. Üldse ei ole Euroopas väga palju USA ülikoolimaastikul või ühiskonnas laiemalt toimuvat võimalik. Aga vahet pole. Paneme nätaka ära ja näitame noortele koha kätte!

Kõigi teatud vanuserühmadesse kuuluvate inimeste sildistamine näitab tegelikult ühte - sildistajad ise tajuvad distantsi nooremate põlvkondadega. Ja nad ei saa nende eluviisist aru ega kiida seda heaks. Küsisin ühelt 17-aastaselt noorukilt arvamust selle kohta, et kogu teatud vanuserühma nimetatakse lumehelbekesteks. Vastus tuli läbi pilkava irve: "Ise te kasvatasite meid selliseks!" Paistab, et lumehelbekestel on poogen!

Toimetaja: Kaupo Meiel



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: