Toomas Alle: insener leiab põnevad väljakutsed igal juhul ({{commentsTotal}})

Toomas Alle
Toomas Alle Autor/allikas: Erakogu

Ehitussektori ettevõtted peavad üha enam mitte ainult mõtlema, vaid asuma selle nimel tegutsema, et noored talendid neist lihtsalt mööda ei vaataks, kirjutab Toomas Alle.

Igal aastal asub Eesti kõrgkoolides ehituse ja arhitektuuri erialadel õppima ligi 400 noort, kellest kooli lõpetamiseni jõuab kolmandiku võrra vähem. Sadakond ehitusvaldkonnale kaduma läinud noort inseneri võib tunduda väike number, kuid see tekitab juba praegu ehitussektoris helgete peade puuduse ja karmi konkurentsi spetsialistidele.

Hea uudis on see loomulikult noortele, kes alles eriala valivad ja kooli lõpetamiseni jõuavad, sest töö leidmisega ehitusinseneridel probleeme ei teki. Küll aga peaks see olema murettekitav signaal pikemalt Eesti ehitusturul tegutseda plaanivatele ettevõtetele.

Kui väljalangemisele lisada perspektiiv, et teiste populaarsete erialade atraktiivsus võib tulevikus veelgi vähendada ehituserialade sisseastujate hulka, hakkab spetsialistide puudumine mõjutama ka ettevõtete konkurentsivõimet ja laienemisplaane.

Ehitussektor alles seisab murrangu lävel

Ehitussektori ettevõtted peavad seljad kokku panema, et harida noori, mida tähendab tänapäevane ehitus ja milliseid väljakutseid see pakub. Tõsi, kui paljudes teistes traditsioonilistes valdkondades on areng olnud muljetavaldav, siis ehitussektor alles seisab tõelise murrangu lävel, mis seisneb peamiselt BIM-tehnoloogia kasutusele võtmisega tekkivates võimalustes.

Eesti inseneribürood on BIM-tehnoloogia kasutusele võtmisel olnud väga edukad, mis tähendab, et hoonetesse valatakse betooni kõrval järjest rohkem hoopis bitte ja baite. Tänu sellele kasvab Eesti inseneribüroode riikideülene konkurentsivõime ja koostöövõimekus, pakkudes noortele võimalust teha rahvusvahelist karjääri Eestist lahkumata.

Tänapäevane tehnoloogia ja rahvusvaheline koostöö loob uued võimalused projekteerida Eestis, toota betoonelemendid Rumeenias ja ehitada näiteks Rootsis hooneid ja rajatisi, mis varem oli ainult projekti asukohamaa ettevõtete mängumaa.

Rahvusvahelised võimalused on üks teema, mis tuleb ettevõtetel ühiselt viia tulevaste insenerideni, et meelitada noori valima just ehituserialasid. Samal ajal peavad ettevõtjad pakkuma rohkem paindlike võimalusi töö ja hariduse omandamise ühildamisel motiveerides tudengeid kooli lõpetama.

Tunnistus annab tööandjale kindluse, et töötaja vastab kutsekvalifikatsioonile ja võimaldab töötajal võtta suuremat vastutust ning jõuda karjääriredelil kõrgemale. Meie ettevõtjatena ei tohi keskenduda vaid kasumi teenimisele, vaid peame koostöös ülikoolidega arendama ka tulevikuinsenere.

Samuti peaksid noored teadma, et eriala valimisel ei ole vajadust panustada nii-öelda puhtale infotehnoloogiale sest tulevikus ei ole IT eraldi valdkond, vaid osa kõikidest elualadest. Ehituse ja infotehnoloogia tihedam põimumine annabki noortele ka ehitussektoris soovitud tulevikuperspektiivi - hea palgaga töökoha valdkonnas, kus saab ennast arendada ja teostada.

Tööjõuga läheb veelgi kitsamaks

Sellegipoolest ei pääse tänased noored raskest tööst just baasteadmiste omandamise osas. Isegi infotehnoloogia suurem tugi ehituserialadel nõuab insenerilt suurt pühendumist ja püsivat kompetentsi kasvatamist sest oluline on mõista, et head tööriistad ei asenda insenerioskusi.

Oma ala tipptegija, Alar Käes rõhutab, et ükskõik kui vinge ei ole IT, peab tulevane ehitusinsener tuginema oma töös tugevatele inseneeria baasteadmistele sest vinge programm ei vastuta sadada inimelude eest, seda teeb insener.

Ehitusinsener peab oma loomult olema täpne, korrektne ning omama võimet ühildada teoreetiline teadmine reaalse elu situatsioonidega. Võime pidevalt areneda ja fokusseeruda muudatustele võiks olla tippinseneri n-ö DNA-s.

Piltlikult öeldes ei ole vahet, millega sa tööd teed, kui sul ei ole kompetentsi, sest kepiga liiva peale joonistatud projekt on igatahes parem kui peene programmiga koostatud vale lahendus. Õnneks võib öelda, et Eesti ehitusalane kõrgharidus annab inseneridele võimaluse saada head baasteadmised aga õpilased peavad ise pingutama ja mitte lootma IT-arendustele.

Samal ajal jääb pakutavas hariduses vajaka tänapäevaste tööriistade nagu modelleerimistarkvara või arvutusprogrammide põimimisest õppekavadesse, mis lõppkokkuvõttes võivad vähendada erialade atraktiivsust.

Kui Tartu ülikooli värske uuring näitab, et tervelt 37 protsenti noortest soovivad siduda oma hariduse infotehnoloogiaga, siis see on selge signaal kõigile teistele ettevõtetele, et tööjõuga läheb tulevikus veelgi kitsamaks.

Seega peavad ehitussektori ettevõtted üha enam mitte ainult mõtlema, vaid asuma selle nimel tegutsema, et noored talendid neist lihtsalt mööda ei vaataks. Vastasel juhul võib tehnoloogia kasutamine anda küll ettevõtetele rahvusvahelise konkurentsivõime, kuid töökäte puudus ei luba ikkagi täit potentsiaali realiseerida.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.

Toimetaja: Kaupo Meiel



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: