Ehitusturgu ootab ees langus
Statistikaameti andmetel vähenes kohaliku ehitusturu maht esimesed kvartalis võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kaks protsenti. Nii ehitusettevõtete kui analüütikute hinnangul näitab see, et ehituse tippaeg on möödas ja ees ootab langus.
Kuigi välisturul tegutsevate Eesti ettevõtete ehitusmaht suurenes 2018. aasta esimese kvartaliga võrreldes ligi kaks korda, moodustab selle osakaal kogumahust ainult üheksa protsenti.
SEB analüütiku Mihkel Nestori sõnul võib tunduda kaheprotsendiline langus väike, kuid tuleb arvestada, et alles eelmisel aastal kasvas Eesti ehituturu maht 21 protsenti.
"Esimest korda alates aastast 2015 ehituse mahud langesid. Taustsüsteem on siin huvitav – kui vahepeal väga pikalt umbes 25 protsenti ehitusmaht kasvas, siis selles mõttes ajastu on muutunud," märkis Nestor.
Eesti ehitusettevõtjate liidu juhatuse esimees Raivo Ranna sõnul peab sellise kasvu (25 protsenti aastas – toim.) pealt hakkama mingi korrektuur tulema ja ehitusmahud peaksid väheke langema.
"Seda oli ka tunda juba selle aasta alguses, et nad on langenud. Õnneks nad ei ole veel väga palju langenud, nii et asi on suhteliselt stabiilne. Rootsis-Soomes on ehitusmahud langenud ja mingil määral mõjutab see ka Eesti turgu. Eks see natuke sõltub, kui palju riik hakkab edasi tellima ja mis tunne on eratelliajtel," rääkis Rand.
Ranna sõnul on mingil määral tellimusi vähem. "Kui tipus ära käid, siis ju tegelikult ongi tavaliselt allapoole tulek. Ma mingit järsku vähenemist küll ei oska näha praegu – tegelikult ehitatakse jätkuvalt väga palju, lihtsalt see kasv ei ole enam samasugune," rääkis ta.
Nestori sõnul ennustas ehitusmahu vähenemist ette eelmisel aastal langusesse pöördunud ehituslubade arv. Kuid lisaks on kodusoetamise ikka jõudnud põlvkonnad, kus potentsiaalseid ostjaid on võrreldes arvukate põlvkondadega kuni poole vähem.
"Sellel aastal ma midagi väga dramaatilist pigem ette ei ennustaks, kuid lähema kolme aasta vaates võib-olla hiljem läheb asi tõesti keeruliseks – 90ndate keskpaigas olid aastakäigud ikkagi väga väikesed sündivuse poole pealt," lausus Nestor, kelle sõnul on praegu ka riik ilmselt oma investeeringuid veidi koomale tõmbamas, kuna finantseerimine muutub kallimaks Euroopa Liidu tõukefondide rahade vähenemise tõttu.
"Kõik see seda ehitussektorit mõjutab negatiivselt," märkis Nestor.
Pidurduval ehitustempol on mõju Eesti majanduskasvule, mida just ehitussektor viimase kahe aasta vältel vedas.
Toimetaja: Marko Tooming