Tanel Paas: homod ja pagulased ei olegi Eesti kõige põletavamad probleemid ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Tanel Paas
Tanel Paas Autor/allikas: Erakogu

Tanel Paas kirjutab vastuses Reet Marii Rokki arvamusloole, et Eesti inimene ei pea kooseluseadust ega pagulasi ilmselt tõesti hetkel suureks probleemiks.

Reet Marii Rokk kirjutas ERR-i portaalis avaldatud arvamusloos "Homod, pagulased ja teised rahvavaenlased" - viidates 10. mail MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi korraldatud seminari ettekandele -, kuidas kõige polariseerivamateks teemadeks Eesti ühiskonnas on samasooliste kooseluseadus, immigratsiooni mõju ja pagulased, mehe kui peamise sissetuleku teenija roll ning abortide keelustamise küsimus.

Seejärel hindab loo autor nimetatud teemasid pseudoprobleemideks ning küsib, kas need on tõesti kõige olulisemad küsimused, millega Eesti riik ja inimesed peavad rinda pistma?

Esiteks tuleb juhtida tähelepanu sellele, et nimetatud ettekande eesmärk ei olnud kuidagi analüüsida ega näidata, millised probleemid on tänasel päeval Eesti ühiskonnas kõige olulisemad.

Teiseks tuleb välja tuua, et polariseerivate teemade top kümnes ei olnud konkreetselt pagulaste teemat, vaid immigratsiooni mõju kultuurile üldiselt.

Kolmandaks tuleb veel mainida seda, et kuskil ei olnud räägitud abortide keelustamisest, vaid sellest, kas aborti peetakse üldiselt vastuvõetavaks või mitte.

Ettekandes keskenduti sellele, millised küsimused tekitavad suuremate erakondade toetajate vahel kõige enam vastandumist. Kui mõni küsimus on valijaskonnas polariseeriv, siis ei tähenda see, et tegemist on ühiskonnas ilmtingimata kõige olulisema probleemiga. Samal ajal on vastandumist tekitavad küsimused just need, mis võimaldavad erakondadel üksteisest eristuda ning seeläbi kasvatada häälesaaki.

Tõenäoliselt on kõik erakonnad ning valdav enamus valijatest nõus sellega, et tuleks vähendada regionaalset ebavõrdsust või alkoholismi. Kuna aga kõik on nendes küsimustes ühel meelel, siis sellistele küsimustele keskendumine ei võimalda valijaid mobiliseerida (sellest on põhjalikumalt kirjutanud TÜ politoloog Martin Mölder).

Siinkohal võib küll kritiseerida poliitikuid, kes poliitilise kasu nimel räägivad pagulastest, kuigi objektiivselt on hetkel ühiskonnas palju suuremaid probleeme. See on ju oluliselt lihtsam, kui välja tulla konkreetse tegevuskavaga, kuidas vähendada ebavõrdsust Tallinna ja muu Eesti vahel. Tõenäoliselt on see mõnes mõttes poliitikategemise paratamatus.

Hoolimata mõnest ebatäpsusest võib seega autoriga nõustuda, et Eestis on nii objektiivselt ja subjektiivselt palju olulisemaid probleeme, kui ca sada allesjäänud kvoodipagulast.

Selle sama uuringu põhjal on võimalik näiteks välja tuua, milliseid probleeme inimesed hetkel ühiskonnas olulistena tajuvad. Seal paluti vabalt vastata: "Mis on isiklikult Teie arvates kõige olulisem probleem praegusel hetkel Eesti ühiskonnas?" Kümme kõige enam nimetatud probleemi olid järgmised.

  1. Väikesed palgad ja pensionid, elukallidus, hindade kasv (13,1%).
  2. Vaesus, sotsiaalprobleemid (7,3%).
  3. Poliitikud, populism, ebakompetentsus, vastasseis, valimised (7,1%).
  4. Maksupoliitika, seadused (6,3%).
  5. Ebavõrdsus, kihistumine, palgavahe (6%).
  6. Rahvusküsimus, integratsioon (5,8%).
  7. Tööpuudus, sobivate, normaalse palgaga töökohtade puudus (5,2%).
  8. Valitsus, riigikogu, kaugenemine rahvast (4,1%).
  9. Lõhestumine ühiskonnas, tigedus ja tühi kraaklemine (4,1%).
  10. Maaeluprobleemid, regionaalpoliitika (3,7%).

Vastustest näeme, et kümme kõige polariseerivamat teemat ei kattu üldse inimeste poolt mainitud kõige olulisemate probleemidega. Eesti inimene ei pea kooseluseadust ega pagulasi ilmselt tõesti hetkel suureks probleemiks.

Siiski tasub olla ettevaatlik nende nimetamisel pseudoprobleemideks. Kui teema on ühiskonnas polariseeriv, siis on sel potentsiaal olla plahvatusohtlik.

Tasub vaid meenutada, mis toimus 2014. ja 2015. aastal, mil esmalt kooseluseaduse ning seejärel pagulaste teema ühiskonnas tugevalt domineerisid. Kusjuures 2016. aasta jaanuaris pidasid inimesed pagulasi hetkel kõige suuremaks probleemiks ühiskonnas.

Toimetaja: Kaupo Meiel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: