Olerexi, Tartu rattaringluse ja kirjatarvete e-poe kliendiandmed olid avalikult ripakil ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Olerex

Sel ja eelmisel nädalal teatasid kaks ettevõtet ja üks omavalitsus riigi infosüsteemi ametile (RIA), et nende andmed ja tehingud olid internetis avalikud ja neile oli võimalik ligi pääseda. Kokku olid veebis kättesaadavad vähemalt 34 000 inimese ja 100 000 tehingu andmed.

Avalikult oli võimalik ligi pääseda Tartus rattaringlust pakkuva Bewegeni ja kirjatarvete e-poe charlot.ee kasutajate andmetele ning Olerexi äriklientide 100 000 tehingule.

"Esialgsel hinnangul olid andmed avalikud inimlike vigade tõttu. RIA alustas siiski kõigi kolme suhtes järelevalvemenetlust, et selgitada välja, kas nende infosüsteemid on nõuetekohaselt kaitstud," ütles RIA küberturvalisuse teenistuse juht Uku Särekanno.

RIA intsidentide käsitlemise osakond (CERT-EE) sai 9. juuli õhtul Olerexilt info, et kolimise tõttu olid avalikult kättesaadavaks jäänud ligikaudu 100 000 ärikliendi toimingut ehk info äriklientide tehingute kohta.

"Meile teadaolevalt lekkisid ärikliendi nimi ja isikukood, krediitkaardiandmed ei olnud kättesaadavad. See ei tähenda, et lekkisid 100 000 kliendi inimese andmed, vaid 100 000 tankimise omad. Seega me ei tea täpselt, kui mitme ärikliendi nimi, isikukood ja kaardilimiit internetis leitav oli," selgitas Särekanno.

Olerex kontrollis üle oma teised keskkonnad, et välistada sarnase olukorra tekkimist ning viib läbi turvalisuse auditi.

Särekanno lisas, et Olerexi sõnul olid avalikud andmed viimase pooleteise kuu tehingute kohta ning 9. juulil turvaauk suleti.

"Need andmed oli võimalik üles leida, kui neid teadlikult otsiti, igaüks nende otsa ei komistanud. Turvanõrkusi otsis tõenäoliselt robot, mis proovis eri andmebaasidesse sisse pääseda. Teame ka, et neid andmeid laeti reaalselt alla," tõdes Särekanno.

Info teisest suuremast vahejuhtumist jõudis RIA-ni samuti 9. juulil, kui Tartu linnavalitsus andis teada rattaringlust pakkuva ettevõtte Bewegen andmebaasi turvaaugust. Selle tõttu oli võimalik rattaringluse käivitamise algusest kuni 9. juulini, mil viga parandati, autentimata ligi pääseda rohkem kui 20 000 kasutaja andmetele. RIpakil olid kasutajate nimi, meiliaadress, telefoninumber ja kasutaja ID, mis võimaldas näha, kus ta liikus. Leitavad olid ka 7180 kasutaja isikukoodid, kuna nende konto oli ühendanud bussikaardiga.

Ajaliselt esimesest andmelekkest sai RIA tänu ajakirjanikule teada 3. juulil. Avalikud olid ligikaudu 14 000 kirjatabeid müüva Charloti e-poe kasutaja isikuandmeid sisaldavad kataloogid.

"Kuna avalikud olid telefoninumbri, nimede ja aadressi kõrval ka kasutajate meiliaadressid ja e-poe parool lihttekstina, siis peavad Charloti kasutajad oma paroole vahetama. On enam kui tõenäoline, et e-poodi sisse logimiseks mõeldud parool oli ka teistes keskkondades kasutusel. Kui need andmed jõuavad küberkurjategijateni, siis nad saavad meiliaadressi ja parooli teades logida ka teistesse keskkondadesse sisse," toonitas Särekanno.

"Kõik inimesed ja ettevõtted peavad suhtuma andmekaitsesse täie tõsidusega. Inimesed peaksid hoolega jälgima, kuhu ja mis andmeid nad edastavad, sest peale edastamist nad enam oma andmeid ei kontrolli. Ettevõtetele on soovitus, et testige regulaarselt enda veebikeskkondade ja teiste süsteemide turvalisust, tuvastage ja paigake regulaarselt tarkvara nõrkusi. Kõik see on kordades odavam, kui hilisemate tagajärgedega tegelemine," lisas Särekanno.

RIA soovitused, kuidas andmebaase kaitsta:

·        Testige regulaarselt enda veebikeskkondade ja teiste süsteemide turvalisust, tuvastage ja paigake regulaarselt tarkvara nõrkusi;

·        Kasutage usaldusväärset e-poe platvormi, kus on tagatud regulaarne tarkvara uuendamine;

·        Veenduge, et veebileht ja selle alamlehed kasutavad üksnes HTTPS ja HSTS protokolle. Kontrollige üle, et lehtedel ei oleks komponente, mis on ligipääsetavad HTTP protokolliga

·        Veenduge, et paroole ei salvestataks kunagi ning paroolid oleks räsitud (parooli on võimalik kontrollida, aga mitte välja lugeda). Teised tundlikud andmed peaksid olema veebilehe süsteemis krüpteeritud. Kui klient on parooli unustanud, ei tohi veebilehe tarkvara saata talle parooli lahtise tekstina e-kirjas;

·        Veebilehe turvalisuse ülevaateks soovitame kasutada ka avalikke tööriistu, seal hulgas Hardenize'i. See tööriist näitab ja kirjeldab kõige elementaarsemaid asju ehk millised sammud on veebilehe turvalisuse jaoks astutud, millised mitte.

Toimetaja: Merilin Pärli

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: