Putin käskis kaasata Siberi põlengute kustutamisse ka sõjaväe ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Metsapõleng Krasnojarski krais.
Metsapõleng Krasnojarski krais. Autor/allikas: TASS/Scanpix

Vene president Vladimir Putin otsustas pärast eriolukordade ministeeriumi ettekannet saata Siberi põlenguid kustutajatele appi sõjaväe.

"Vaadanud ära eriolukordade ministri ettekande, andis Putin kaitseministeeriumile ülesande liituda tulekahjude kustutamisega," öeldi Interfaxile presidendi pressiteenistusest.

Teates märgiti, et riigipea käskis hoida väerühma Irkutski oblastis erikorralduseni.

Kolmapäeva hommikul teatati, et Venemaal lõõmab umbes 150 metsatulekahju, mida aktiivselt kustutatakse ja veel üle 300 metsatulekahju raskesti ligipääsetavates kohtades, mida piirkonna eriolukordade komisjonide otsusel ei kustutata. Põlengud on levinud umbes kolmele miljonile hektarile.

Moskva: olukord Irkutski oblasti üleujutusalal halveneb

Mõningates Venemaa Irkutski oblasti rajoonides on olukord halvenenud seoses vihma tekitatud üleujutustega, edastas eriolukordade ministeeriumi piirkonna peavalitsus kolmapäeval.

Eriolukord on kehtestatud Kuituni rajoonis, kus paduvihmade tulemusel on tõusnud põhjavee ning vee tase Alka, Ili Karantsai ja Jada jõe tammi ja hüdrorajatiste taga.

Üleujutus on tabanud Leninskii, Ignino, Oktjabrski, Karõmski ja Ujani asulas umbes 70 maja. 

"Zima rajooni Kimiltei asula juhilt Kimiltei jõe veetaseme tõusust. Seoses võimaliku majade üleujutamisega otsustati mõne maja elanikud asustada ajutiselt ümber," seisis teates.

Teadupoolest on Tuluni rajoonis 31. juuni seisuga vee all üheksa asulat. [...] Ajutiselt on ümber asustatud 94 inimest, sealhulgas 32 last.

Eriolukord on kehtestatud kogu Tšeremhovo rajoonis.

Irkutski oblast on tulvadega hädas olnud alates jaanipäevast.

Keskkonnaaktivistid: Siberi metsatulekahjud võivad Arktikale katastroofiliseks osutuda

Tohutud metsatulekahjud Siberis on tavapärased, kuid tänavu on põlengud jõudnud mastaabini, mis on tekitanud hirmu nende pikaajalise mõju pärast Arktikale.

Esmaspäeval süttis Siberis 3,2 miljoni hektari jagu maastikku, mis keskkonnakaitsjate sõnul võib viia Arktika sulamist kiirendava katastroofini.

Põlengud algasid Sahha, Krasnojarski ja Irkutski piirkondades, teatasid ametivõimud.

Tulekahjude põhjuseks toodi kuivad äikesetormid keset üle 30-kraadist soojust ning nende levikule aitas kaasa tugev tuul, teatas Vene metsandusamet.

Põlengutest lähtuv suits ei ole mõjutanud ainult väikeasustusi, vaid ka suurlinnu Lääne-Siberis ja Altai regioonis, aga ka Tšljabinski ja Jekaterinburgi linnu Uuralites. Samuti on need häirinud lennuliiklust.

Pühapäeval levis suits ka Kasahstani.

"Saasteosakeste konsentratsioon ületab normi" mitmes linnas, nende seas Nur-Sultanis, teatas Kasahstani meteoroloogiateenistus.

Lisaks terviseohule hoiatavad keskkonnaaktivistid, et põlengud võivad oma mastaabi tõttu kiirendada kliimasoojenemist.

"Metsapõlengud riigi idaosas ei ole enam ammu kohalik probleem," teatas Greenpeace'i Venemaa haru. "Sellest on saanud keskkonnakatastroof, millel on tagajärjed tervele riigile."

Greenpeace'i teatel on sel aastal ära põlenud juba 12 miljoni hektari jagu metsa, mis on toonud kaasa märkimisväärse süsihappegaasi emissiooni ja vähendanud metsade võimekust siduda süsihappegaasi ka tulevikus.

"Lisaks sellele on probleem, et langev süsi teeb jää või lume tumedamaks ja vähendab selle peegelduvust, neelates veel enam soojust," teatas Maailma Meteoroloogia Organisatsioon (WMO).

NASA teadlased postitasid ka satelliidipilte Arktiliste aladeni jõudnud suitsupilvedest.

Greenpeace Russia ekspert Grigori Kuksin ütles, et süsi ja tuhk kiirendab Arktilise jää ja igikeltsa sulamist, mis omakorda laseb atmosfääri veelgi kliimat soojendavaid gaase.

Kuksin nimetas põlengute kliimamõju "väga tõsiseks".

"See on võrreldav suurlinnade emissiooniga," märkis ta. "Mida rohkem põlengud kliimat mõjutavad, seda rohkem luuakse tingimusi uuteks ohtlikeks põlenguteks."

Greenpeace on loonud petitsiooni, kus nõutakse, et Vene ametivõimud teeks maastikupõlengute kustutamiseks enamat.

Keskkonnakaitsjad nendivad aga, et Venemaal ei ole raha, et põlenguid kontrolli alla saada.

Suurem osa põlengutest leiavad aset eraldatud ja raskesti ligipääsetavates piirkondades ning ametivõimud otsustavad neid kustutada ainult siis, kui hinnanguline kahju ületaks operatsiooni kulusid, ütlevad eksperdid.

Kuksini sõnul ei ole Vene ametnike jaoks kauged põlengud prioriteet, kuid ta ütles, et asi peaks muutuma.

"Meil on vaja plaani ja me peame eraldama ressursse. Selle asemel jätkame raha säästmist ja väidame, et see oleks 'majanduslikult ebapraktiline,'" rääkis ta.

Toimetaja: Laur Viirand

Allikas: BNS

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: