Tarmo Jüristo: Hitleri "Minu võitlus", selle suve müügihitt ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Anna Aurelia Minev/ERR

Oleme kuidagi jõudnud sinnamaale, et kõvas köites ja kuldse haakristiga kaunistatud "Mein Kampfi" asetamisest kodusel raamaturiiulil Eesti Entsüklopeedia ja Lennart Meri "Hõbevalge" kõrvale on mingil kummalisel moel saanud vastupanu sümbol ja isikliku vabaduse mõõdupuu, leiab Tarmo Jüristo Vikerraadio päevakommentaaris.

Aktiivse sotsiaalmeedia kasutajana on mul sagedaselt võimalusi üllatuda selle üle, mida Facebook mulle oma reklaamides pakub. Valik on lai: minu sünniaastale viitavatest vaimukusetaotlusega T-särkidest kuni ilmselt samuti mu sünniaastaga seotud puusavalu leevendavate ravimiteni.

Loetud päevad tagasi üllatusin taaskord, kuna esmakordselt pakkus Facebook oma reklaamis mulle raamatut. Ja mitte lihtsalt suvalist raamatut, vaid värskelt uues eestikeelses tõlkes ilmunud Adolf Hitleri "Minu võitlust".

Läksin siis veidi lähemalt uudistama ja mu üllatus kasvas veelgi. Raamatu üllitanud kirjastuse Facebooki-lehel oli kümnete kaupa ootusärevaid teateid selle kohta, kuidas raha on üle kantud ning oodatakse kannatamatult raamatu saabumist; niisamuti kümnete kaupa rõõmsaid hõiked, mis teatasid, et raamat on käes ja kohe asutakse seda lugema.

Veidi edasi kaevates selgus, et esimene, tuhande eksemplarine, tiraaž oli läinud nagu vesi kerisele ning nüüdseks on ka teine ja vist juba ka kolmas, samuti tuhandene, trükk läbi müüdud. Selline müügiedu on Eesti tingimustes igati silmapaistev saavutus, millest kõrgemale küündivad vaid vähesed valitud autorid nagu Kivirähk, Õnnepalu või Mikita.

Olen ise "Mein Kampfi" hulk aastaid tagasi akadeemilistel põhjustel läbi lugenud ning selle kogemuse võrra rikkamana kummardan sügavalt nende inimeste tahtejõu ja järjekindluse ees, kes selle raamatu 537 leheküljega lihtsalt niisama, huvi pärast suudavad lõpuni jõuda.

Hitler kirjutas — või täpsemalt öeldes dikteeris — "Mein Kampfi" suurelt osalt aasta jooksul, mille ta peale 1923. aasta ebaõnnestunud Müncheni riigipöördekatset Landsbergi vanglas istus.

Oma olemuselt on "Mein Kampf" autobiograafiliste episoodidega pikitud, ennast pidevalt kordav ja üpris tüütu jauramine kosmopoliitse juutide vandenõu ning sellest tõusva hädaohu, rahvuse ja rassipuhtuse, parlamentaarse poliitika pankroti ja Saksamaale osaks saanud ajaloolise ebaõigluse ning sellele järgneva vääramatu uuestisünni teemadel.

See, mis "Mein Kampfis" võiks olla huvitavat, ei ole reeglina originaalne; see vähene, mis on originaalne, ei ole aga üldiselt kuigi huvitav. Kui tahta ülevaadet Saksamaa 20. sajandi alguse ajaloost või elust-olust või siis sellest poliitilisest ja mõtteajaloolisest taustast, mis oli fašismi tõusu taga, on lihtne leida oluliselt paremaid ja tasakaalukamaid allikaid, seda nii sisu kui ka stiili osas.

Ja see ei ole pelgalt minu kallutatud arvamus: "Mein Kampfi" sisu ja kirjandusliku väärtuse  kohta andsid selle ilmumise aegu ühtviisi hävitava hinnangu nii Benito Mussolini kui Mihhail Kalinin. Muide, ka Hitler ise mainis hiljem, et kui ta oleks "Mein Kampfi" kirjutamise ajal aimanud, et temast võib kunagi Saksamaa riigikantsler saada, oleks ta selle avaldamata jätnud.

See kõik viib õigustatud küsimuseni, et millest siis ikkagi tuleb see, et pea sada aastat hiljem lähevad "Mein Kampfid" siin Eestis nagu soojad saiad.

Nagu eespool põgusalt mainitud: nõtke stiil ja kirjanduslik väärtus see ilmselt ei ole. Samuti tundub väheusutav, et selgituseks võiks olla eestlaste hulgas ühtäkki puhkenud põletav ajaloohuvi, mis paneb tuhandeid inimesi loobuma 25 eurost, et soetada endale riiulisse see poole tuhande leheküljeline tellis.

Veel üheks lihtsaks põhjenduseks näib olevat vana hea "keelatud vili on magus" argument, mis aga lähemal vaatlusel ei pea kuigi hästi vett.

"Mein Kampf" on juba tükk aega tegelikult olnud väga lihtsalt kättesaadav tekst, mille iga huviline võib väikse vaevaga laadida alla internetist kümnetes eri keeltes. Sealhulgas on selle esimene, mõni aasta varem ilmunud vene keele kaudu tõlgitud eestindus täiesti vabalt ja tasuta leitav Nõmme Raadio veebilehelt.

Nendele, kes lugeda ei viitsi on (taaskord täiesti tasuta) olemas ingliskeelses tõlkes 20-tunnine audioraamat. Isegi Saksamaal ei ole "Mein Kampfi" originaaltrükkide levik olnud piiratud juba viimased nelikümmend aastat. Kui Rahva Raamat ja Apollo tegid otsuse seda raamatut oma riiulitel mitte hoida, siis selle mõju "Mein Kampfi" kättesaadavusele oli küll sisuliselt olematu.

Ja ometi oleme kuidagi jõudnud sinnamaale, et kõvas köites ja kuldse haakristiga kaunistatud "Mein Kampfi" asetamisest kodusel raamaturiiulil Eesti Entsüklopeedia ja Lennart Meri "Hõbevalge" kõrvale on mingil kummalisel moel saanud vastupanu sümbol ja isikliku vabaduse mõõdupuu.

Aga mis seal ikka, raamat on raamat. Suve lõpp on lähedal ja mõnusad õhtutunnid, mida lugedes mööda saata jäävad iga nädalaga lühemaks. Eks igaüks ise valib, millise raamatu seltsis ta neid veeta tahab. 

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.

Toimetaja: Kaupo Meiel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: