E-etteütlust kirjutas läbi aastate rekordarv inimesi. Võitjad selgunud ({{commentsTotal}})

{{1489479780000 | amCalendar}}

Kümne aasta jooksul on e-etteütlust kirjutanud enam kui 29 000 inimest. Neist 5881 kirjutas etteütlust tänavu ning ühtlasi on see e-etteütluse kümne aasta rekord.

Kõige kiiremini ja korrektsemalt kirjutasid etteütluse Tiina Mahler-Jaaniste (üldvõitja, filoloogide kategooria), Liisa-Andra Lohu (täiskasvanute kategooria), Elo Maria Pauman Hugo Treffneri gümnaasiumist (õpilaste kategooria), Tereza Špongolts (muu emakeelega) ja Aivar Paidla (välismaal elavad eestlased).

Tänavu antakse eriauhind ka parimale nutiseadmega tegijale - esimesena saatis täiesti õige teksti Riina Tobias. Täiesti veatuid etteütlusi jõudis toimetusse 37.

„Tänavuse teksti põhirõhk oli muganditel, sõnadel, mida saab kirjutada kaht viisi, ja need kirjutati enamikus õigesti, näiteks „tšilli“, „pitsa“ või „kikkpoksija“. See oli meeldiv üllatus,“ ütles üks teksti autoritest, Postimehe keeletoimetaja-korrektor Maris Jõks.

„Tulemused olid ootuspärased, tore, et inimesed mõtlevad kaasa, kuid natuke on näha ülipüüdlikkusest tehtud vigu. Inimesed mõtlevad üle ja panevad näiteks liiga palju kirjavahemärke. Aga väga rõõmustav, et meil oli palju nutiseadmetel osalejaid,“ lisas Eesti Keele Instituudi peakeelekorraldaja-vanemteadur Peeter Päll.

Etteütluse õige kirjapilt: Piki tänavaid kooli poole rulluisutava Liisa, 8.b klassi parima kikkpoksija kuularites tümpsub „Mets neidude vahel“, laul, mida ta esitab lastekooriga juulikuus noorte laulu- ja tantsupeol „Mina jään”. Olgugi et rekajuht Hane tee ja Kuke allee ristmikul sebra ees kinni peab, seisatab tüdrukki korraks. Osavalt trikirattal siksakitades vurab mööda klassivend Juhan, kelle tohutu suures plüüsist kotis on peale akutrelli, tušipoti ja huulepalsami mitu viilu tšillikastmega pitsat. „Oota, Juhan!” hõikab Liisa talle järele.

E-etteütluses on läbi aegade loodud juurde erinevaid kategooriaid, et võistlemine oleks võrdne võimalikult suurele hulgale inimestele. Sel aastal sai osaleda ka Vikerraadio rakendust kasutades. Kõige kiiremat telefonis tippijat ja õige vastuse saatjat ootab Vikerraadio eriauhind.

"See mõte tekkis, kui nägin tippimas poissi, kelle pöidlaid ei olnud näha - ta tippis lihtsalt nii kiiresti," rääkis Vikerraadio peatoimetaja Riina Rõõmus "Terevisioonis".

Teisele e-etteütluse aastal loodi eraldi kategooria filoloogidele ja õpetajatele, sest paistis, et võistlus on muidu ebavõrdne. Tegelevad ju filoloogid keelereeglitega iga päev, mis tähendab, et nendega on pea lootusetu võistelda.

Seejärel lisandus ka koolilaste kategooria. Rõõmuse sõnul tahetakse sellega tunnustada õpetajaid, kes koolides õige eesti keele eest hoolt kannavad. Niisamuti on loodud eraldi kategooria neile, kelle emakeel ei ole eesti keel.

Unustatud ei ole ka eestlasi, kes elavad välismaal. "Tahame, et vähemalt emakeelepäeval mõtleksid nad eesti keelele ja eesti keeles," sõnas Rõõmus.

Telefonis vastuse edastamiseks tuli alla laadida Vikerraadio rakendus, sealt valida saatekavast "Huvitaja" saade, millelt suunati edasi etteütluse lehele.

Etteütlus loeti tavapäraselt ette kell 10.30 Vikerraadios ning korrati seejärel mõned korrad. Tänavu läksid arvesse kõik enne kella 11 saabunud etteütlused. Kell 11.05 kommenteerisid spetsialistid teksti raadioeetris ning kell 12.15 kuulutati võitja välja saates "Uudis+".

Võistluse peaauhind on tahvelarvuti, kategooriate parimatele on "Rahva raamatu" kinkekaardid. Välja loositakse ja lohutusauhind.

Üheksa aasta jooksul on Vikerraadioni jõudnud ligi 24 000 etteütlust ning iga aastaga valib üha enam koole etteütluse võistluse oma emakeelepäeva programmi.

2017. aasta e-etteütluse teksti koostasid:
Peeter Päll, Eesti Keele Instituudi peakeelekorraldaja
Maris Jõks, Postimehe keeletoimetaja-korrektor
Edward Kess, Brüsseli II Euroopa Kooli eesti keele õpetaja, Eesti Emakeeleõpetajate Seltsi liige
Martin Ehala, Tartu Ülikooli emakeeleõpetuse professor, vanemteadur
Merilin Aruvee TLÜ emakeeledidaktika lektor
Maire Raadik, Eesti Keele Instituudi vanemkeelekorraldaja

E-etteütlust korraldavad Vikerraadio, Eesti Emakeeleõpetajate Selts ja Eesti Keele Instituut. Auhinnad on välja pannud Haridus- ja Teadusministeerium ja "Rahva Raamat".

Toimetaja: Greete Palmiste, Merilin Pärli



Ema Jana: "Ajaga läheb järjest kergemaks, sest muremõtted on hakanud vaikselt kaduma."

Veebidokk: Võrumaa tüdruk sai viirusest laastatud südame asemele uue

Südamesiirdamine on nii keeruline ja harvaesinev operatsioon, et siinmail pole võimalik selleks vajalikku oskusteavet ülal hoida. Sestap tehakse Eesti südamesiirdamised hoopis Soome lahe põhjakaldal Helsingis. Seal kaks uue südame saanutest on täiskasvanud, kuid üks neist on 16-aastane Võrumaa neiu Maria Sepp.

OpenGov tegevjuht Zachary Bookman.

Intervjuu OpenGov juhiga: valitsused töötavad mustade andmetega teadmatuses

Mida teha, kui tänaval jalutades tekib huvi, kui palju on kulunud kodanike raha tee parandamisele, mis laiub jalge all, või valgusfoorile, mille taga seisad? Tallinlasel tuleb minna linna kodulehele, laadida alla Exceli tabel ja hakata ridade vahel näpuga järge ajama ning arvutama. Silicon Valley tehnoloogiafirma OpenGov on töötanud välja selgemad ning lihtsamini mõistetavad tehnoloogilised lahendused, mis aitavad muuta valitsemist läbipaistvamaks.

UUDISED
Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: