Tulevase kaitseministri Martin Heremi sõnul on praegu on Eestis ohupilt killustunud ja ohutaju erinevates kohtades erinev, kuid tulevikus võiks see olla üks. Tori sõnul võib Heremi öeldu tähendada seda, et režiim ning soovid meie ja Lääne suunal tervikuna ei muutu.

"Kui isegi täna me ei näe konventsionaalset sõjalist ohtu, siis pikas perspektiivis Venemaa ei muutu ja me peame selle jaoks valmis olema ning me ei saa loorberitel puhata," selgitas ta.

Tori sõnul võib Herem kaitseministrina soovida teha ettevalmistusi kiiremini, kui seni on tehtud. "Ehk tuua seda pakilisuse tunnet, et kui on võimalik midagi ära teha päevaga, siis teeme päevaga, mitte ärme oota kaks päeva," lisas ta.

Venemaa tõstab tempot

Viimasel ajal on olnud riigikaitsega seotud ettevõtted ja lülid rünnaku all näiteks Saksamaal, Poolas ja Leedus. Tori nentis, et selle taga võib näha mustrit ning tuleks vaadata Venemaa suunas. "Võib kindlasti olla, et sinna mustrisse eksib ka juhuslikke asju, aga selge on see, et Venemaa on otsustanud sellel aastal tempot tõsta," ütles ta.

Augusti keskel süttis Tallinnas Milrem Roboticsi tootmishoone, mille puhul on samuti sabotaažikahtlus. "Loomulikult me uurime seda selle pilguga, kas tegemist on Venemaa kätetööga, aga hetkel on vara ühte või teist veel öelda," lausus Tori.

Ta lisas, et Milremi juhtum pole eestis üksikjuhtum. "Kasvõi Slava Ukraini restorani põletamine," lisas Tori. Ta rääkis, et Eesti on aastaid töötanud selle nimel, et territoorium oleks vastasele keeruline piirkond, kus tegutseda ning võib öelda, et sisejulgeoleku olukord on turvaline.

Tõenäoliselt proovib Venemaa saata sõnumit, et Eesti ei jätkaks Ukraina aitamist. Kuna aga Eesti abi lõpetada ei plaani, tekib küsimus, kui palju on Venemaa valmis oma panuseid tõstma.

Tori nentis, et palju oleneb Eesti vastusest. "Kui palju kinni püütakse, kui palju omistatakse, kui palju tehakse seda rahvusvahelises koostöös ja kui palju tegelikult piiratakse Venemaa tegevust selle elluviimisel," selgitas ta.

Putin teatas teisipäeval Trumpile, et tal ei ole Euroopa suhtes agressiivseid plaane. Tori rääkis, et Venemaa kasutab oma mittekonventsionaalsete tegevuste peitmiseks isikuid, kellest on võimalik lihtsasti lahti öelda.

Kõik on ühtemoodi sihikul

"Tegelikult saab väga lihtsasti öelda, et ei ole midagi plahvatanud, ei ole midagi põlema läinud, ei ole kuhugi sisse häkitud, ei ole tehtud desinfokampaaniaid ja see ongi tema teguviis," nentis Tori. Ta lisas, et seetõttu ongi Eesti kohustus teha selgeks meie liitlastele, et me kõik oleme sihikul ühtemoodi.

Venemaast rääkides öeldakse tihti, et see on Euroopale eksistentsiaalne oht. Tori sõnul tähendab see, et Venemaa soovib domineerida Euroopa üle ja on valmis kasutama selleks ka sõjalist jõudu.

Siiski hoiab Eesti oma piiri Venemaaga lahti. Tori ütles, et eesti on sulgenud piiripunkte ja piiranud piiripunktide lahtiolekuaega. "Me rakendame piiril täielikku tollikontrolli nii inimeste kui ka kaupade suhtes," lisas ta.

Ohtu piiripunktidel pole

Tori nentis, et kuna praegu otsest ohtu meie piiripunktidel ei ole, siis selleks, et inimesed ja sanktsioneerimata kaubad saaks mingil määral liikuda, on piirid praegu veel avatud. "Aga kui olukord peaks muutuma, oleme valmis loomulikult reageerima," lisas ta.

Räägitakse ka uuest Putini mobilisatsioonist ja Tori sõnas, et kui see toimub, siis pole teada, mis mahus ja ajaraamis. "Eelkõige peame olema valmis selleks, et mingi aeg pärast seda suureneb surve Ukrainale ja tegelikult suureneb ka vajadus, kuidas meie Ukrainat toetame," sedastas ta. Lisaks sellele tasub valmis olla, et on mingi hulk inimesi, kes üritavad Venemaalt lahkuda.