Taagepera: IRL-i kõdunemine on juba väga kaugele arenenud ({{commentsTotal}})

Politoloogi ja Res Publica asutaja ning esimese esimehe Rein Taagepera sõnul on IRL-i madalate reitingunumbrite põhjuseks see, et Res Publica tiiva mõjul on erakond oma sisu kaotanud ning isamaalisuse asemel on alles vaid poliitilised tehnoloogiad. Partei tulevikuväljavaateid peab Taagepera pigem tumedateks.

"Aktuaalse kaamera" küsimusele, miks on IRL-i reiting olnud juba pikemat aega väga madal, vastas Taagepera järgnevalt: "Ainult osava poliitilise tehnoloogia varal suudab alguses võita, aga ei ole, mida edasi kanda. See ei ole enam isamaalik partei, see on irvitus isamaa üle. Irlitus, kui soovite. Ja selles mõttes on isegi huvitav, et Res Publica poiste poolne ülevõtt niigi palju aega on võtnud. Sest enam sisu ei ole peale selle, et on üks punt, kes on harjunud koos töötama."

Taagepera hinnangul on nn Res Publica tiib on IRL-ilt tema sisu ära võtnud. "See on, ma olin nõus neid toetama, kuna neil olid suured võimed, aga nad tahtsid kole kiiresti sellest kasu saada ja selle asemel, et saada riigimeesteks ja mõelda aastakümnete ulatuses, nad mõtlesid poliitiliste tehnoloogidena," selgitas ta.

Praegusest raskest olukorrast välja tulemiseks läheb Taagepera sõnul IRL-il vaja karismaatilist juhti. "Ja milline karismaatiline juht tahaks minna seda vankrit vedama?" küsis ta samas.

"Kui Res Publica poisid möönavad, et kõik, mida nad puudutavad, läheb pika peale raisku, ja tulevad tulema, lähevad poliitiliselt 40-aastaselt erru, siis võib-olla oleks Isamaal veel mingit lootust, aga pole loota, et Res Publica poisid niisama lahkuksid ja isegi kui nad seda teeksid suureks üllatuseks, on ikka IRL-i kõdunemine juba väga kaugele arenenud," nentis Taagepera.

Rein Taagepera on Eesti poliitikas staažikas tegija. Ta oli Eesti Kongressi ja Põhiseaduse Assamblee liige. 1992. aastal kandideeris ta presidendivalimistel ning saavutas Arnold Rüütli ja Lennart Meri järel kolmanda koha. Hiljem oli ta üks erakonna Res Publica rajajaist ning esimees.

Toimetaja: Laur Viirand



Ema Jana: "Ajaga läheb järjest kergemaks, sest muremõtted on hakanud vaikselt kaduma."

Veebidokk: Võrumaa tüdruk sai viirusest laastatud südame asemele uue

Südamesiirdamine on nii keeruline ja harvaesinev operatsioon, et siinmail pole võimalik selleks vajalikku oskusteavet ülal hoida. Sestap tehakse Eesti südamesiirdamised hoopis Soome lahe põhjakaldal Helsingis. Seal kaks uue südame saanutest on täiskasvanud, kuid üks neist on 16-aastane Võrumaa neiu Maria Sepp.

OpenGov tegevjuht Zachary Bookman.

Intervjuu OpenGov juhiga: valitsused töötavad mustade andmetega teadmatuses

Mida teha, kui tänaval jalutades tekib huvi, kui palju on kulunud kodanike raha tee parandamisele, mis laiub jalge all, või valgusfoorile, mille taga seisad? Tallinlasel tuleb minna linna kodulehele, laadida alla Exceli tabel ja hakata ridade vahel näpuga järge ajama ning arvutama. Silicon Valley tehnoloogiafirma OpenGov on töötanud välja selgemad ning lihtsamini mõistetavad tehnoloogilised lahendused, mis aitavad muuta valitsemist läbipaistvamaks.

UUDISED
Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: