Epp Alatalu: vastus Jevgeni Krištafovitši avalikule kirjale ({{commentsTotal}})

Epp Alatalu
Epp Alatalu Autor/allikas: HITSA Innovatsioonikeskus

Krištafovitši kirjutisi lugedes on selge, et ta ei ründa tegelikult Artur Talvikut, vaid Vabaerakonda tervikuna. Osa süüdistustest on seotud teemadega, kuhu Talvik pole kunagi sekkunud ega saanukski seda teha – põhikirjatöö, piirkondade valimiseelne töö ja juhatuse otsused. Krištafovitš ründab kogu erakonda ja kõiki selle liikmeid, kes on saanud hakkama võimatuga ja loonud väga väikeste vahenditega ja suure entusiasmiga täiesti teistmoodi erakonna, mis sai ligi 50 000 Eesti inimese toetuse 2015. aasta valimistel.

On läinud nii, et pärast riigikogu valimisi ei ole Krištafovitš osalenud Vabaerakonna üritustel sagedamini kui üldkoosolekul, kus kandideeris juhatusse ja sai 7 häält 197-lt valimistel osalenult. Ka ei ole teda nähtud kahe aasta jooksul oma piirkonna koosolekutel.

Debati võimalus Artur Talvikuga oli Krištafovitšil Tartus 9. aprillil, kus erakonna juhtorganitesse kandideerijate üritusel olid mõlemad kohal. Millegipärast ei küsinud ta siis neid küsimusi, kuigi tema kutsel oli üritust filmimas ka TV3 „Kuu-uurija“ võttegrupp.

Igal inimesel, ka Vabaerakonna riigikogu saadikutel, on paljugi sellist, mis isiklikult ei pruugi meeldida. Näiteks on Vabaerakonna saadikute arvates riigikogu töö- ja kodukord ebamõistlik, aga kuni paremat ei ole, tuleb ikka tööd teha. Kehtivad valimisseadused ei pruugi meeldida, aga sellepärast ei jäta me valimata.

Vabaerakond on selle poolt, et regionaalsete investeeringute jagamise korda tuleb muuta, seda on korduvalt välja öeldud. Kuni kehtib praegune kord, seisab Vabaerakond selle eest, et kogukondade algatused saaksid toetatud.

Täpsemalt kolme eraldise kohta. 5000 eurot Halinga perekeskusele inventari soetamiseks sai MTÜ Perekoolitused. Mõeldud on see suurperedele ühisürituste korraldamiseks ja selle MTÜ üks juhatuse liige on tõesti erakonna juhatuse liige, nelja lapse ema Heli Künnapas.

Maarjamäe Selts sai 5000 eurot helitehnika soetamiseks, mille omavahelises kasutamises on Tallinna asumiseltsid kokku leppinud. Ühendus Loov Nõmme sai toetuse asumipäevade korraldamiseks ehk juba traditsioonilise Roheliste väravate tänava ürituseks samuti 5000 eurot.

Need on asumiseltside kohapealse tegevuse ja kogukondliku elu jaoks olulised rahapaigutused.

Uuringufirmad on viimasel ajal kinnitanud Vabaerakonna toetuse stabiilsust. Nagu keskpäeval teatati, on see aprillis 11,2 protsenti ja Vabaerakonna aktiivsus näiteks metsahoiu ja kohaliku demokraatia teemal on pälvinud valijate heakskiidu.

Lähtume oma tegevuses eeskätt põhimõtetest ja nende elluviimisest, mitte protsendipunktidest igakuistes reitingutes. Vanade erakondade suur mõtlemisviga on tugineda mehaanilisele PR-tehnoloogiale ja numbrite tagaajamisele, mille varju jäävad ideed ja reaalne poliitiline töö. Oleme järjekindlalt seisnud tugeva kodanikuühiskonna, läbipaistva ja korruptsioonivaba riigivalitsemise, kohalike kogukondade otsustusõiguste, ettevõtluse toetamise ja sotsiaalselt vastutustundliku poliitika eest.

See ei pruugi konkurentidele meeldida ja on näha, et Krištafovitš on Vabaerakonna konkurentide valimatu kriitikaga täielikult liitunud. Poliitikas tuleb olla valmis selleks, et valesid ja pooltõdesid täis rünnakud väljastpoolt on igapäevane nähtus.

Märtsis erakonnast väljaarvatud Marju Silvet tõesti pöördus Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni poole mitme kirjaga, kus lisaks Vabaerakonnale kahtlustas ka Sotsiaaldemokraatlikku erakonda ja Tartu valimisliite seaduste rikkumises. Nii tema poolt ERJK-le saadetud küsimused kui ka vastused on kättesaadavad komisjoni veebilehel.

ERJK ei teinud märgukirja Vabaerakonnale, vaid saatis kõikidele erakondadele meeldetuletava märgukirja seoses lähenevate kohalike valimistega. See kiri aitab kaasa õigusselgusele ning kinnitab, et Vabaerakond on käsutanud riigieraldisi seaduspäraselt ja heaperemehelikult.

Üks Marju Silveti väljaarvamise põhjuseid on tema vääritu ja erakonnakaaslaste suhtes lugupidamatu käitumine Tartu koosolekutel ning erakonna liikmete lakkamatu laimamine.

Jevgeni Krištafovitš arvati erakonnast välja ka tema poolt avalikus ruumis tehtud solvavate ja alandavate sõnavõttude pärast oma erakonnakaaslaste suhtes. Näiteks soovitas ta Postimehe portaalis Vabaerakonna saadikul Andres Ammasel ennast maha lasta ning veel üsna hiljuti nimetas ta vabaerakondlasi sulideks ja varasteks.

Vabaerakond seisab avatud ja arutleva poliitilise kultuuri eest ning leiab, et selline jõhker ja inimväärikust alandav ründamine pole mingilgi moel aktsepteeritav.

Artur Talvik on tubli. Talviku juhitud riigikogu Tallinna Sadama uurimiskomisjon tõi päevavalgele avalikkuse eest peidetud asjaolusid ja komisjoni raportis on konkreetsed ettepanekud taoliste juhtumite vältimiseks. Korruptsioonivastase erikomisjoni juhina on Talvik heitnud valgust mitmele kahtlasele tehingule ja ametnike ebakohasele käitumisele, teinud palju kõneainet andud ettepanekuid seadusandluse muutmiseks ja taganud, et riigikogu oleks tõesti täitevvõimu kontrolliv rahvaesindus.

Korruptsioon röövib eelarvest raha, muutes nii seadusi tualettpaberiks. Vabaerakonna tegevus riigi läbivalgustamisel on tohutult tähtis ja on pälvinud Eesti inimeste tunnustuse oma mõjukuse tõttu. Vabaerakond tegeleb kohalike kogukondade huvide esindamisega, kaitseb kodanike valimisliitude eluõigust ning töötab selle nimel, et riigiaparaat ei raiskaks maksumaksja raha – kõikidesse nendesse tegevustesse on Artur Talvik väga palju panustanud.

Krištafovitš, kes avalikus ruumis Vabaerakonda kritiseerib ja ründab, ei tee seda kunagi erakonna kohtumistel. Ta ei ole kunagi sekkunud enda poolt kritiseeritavate otsuste ettevalmistusfaasis, vaid ründab neid tagantjärele.

Viitan ka Andres Herkeli blogipostitusele – Krištafovitš ründab neid erakonna valikuid, mis on seotud kartellierakondadest eristuva käitumisega (poole raha mittekasutamine, katuseraha, valimisliitude toetamine); kriitika alla võib langeda nii teiste kehtestatud reeglite järgi otsustamine (nn katuseraha), neile reeglitele vastandumine (valik valimisliitude kasuks) kui ka kesktee (riigieelarvelise toetusraha kasutamine pooles ulatuses).

Pühapäeval on Tartus erakonna neljas üldkoosolek.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Rain Kooli



uudised
Peaprokurör Lavly Perling.

Eesti prokurörid ootavad Euroopa Prokuratuurilt kiiret praktikute kaasamist

Eelmisel nädalal loodi uus üleeuroopaline institutsioon - Euroopa Prokuratuur (EPPO), mille ülesanne on võitlus Euroopa finantshuvide vastase kuritegevusega. Ettevalmistustööd seni veel ilma peakorterita büroo loomiseks kestsid neli aastat ning esialgu on tegemist poliitikute ja ametnike loodud asutusega.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: