Epp Alatalu: vastus Jevgeni Krištafovitši avalikule kirjale ({{commentsTotal}})

Epp Alatalu
Epp Alatalu Autor/allikas: HITSA Innovatsioonikeskus

Krištafovitši kirjutisi lugedes on selge, et ta ei ründa tegelikult Artur Talvikut, vaid Vabaerakonda tervikuna. Osa süüdistustest on seotud teemadega, kuhu Talvik pole kunagi sekkunud ega saanukski seda teha – põhikirjatöö, piirkondade valimiseelne töö ja juhatuse otsused. Krištafovitš ründab kogu erakonda ja kõiki selle liikmeid, kes on saanud hakkama võimatuga ja loonud väga väikeste vahenditega ja suure entusiasmiga täiesti teistmoodi erakonna, mis sai ligi 50 000 Eesti inimese toetuse 2015. aasta valimistel.

On läinud nii, et pärast riigikogu valimisi ei ole Krištafovitš osalenud Vabaerakonna üritustel sagedamini kui üldkoosolekul, kus kandideeris juhatusse ja sai 7 häält 197-lt valimistel osalenult. Ka ei ole teda nähtud kahe aasta jooksul oma piirkonna koosolekutel.

Debati võimalus Artur Talvikuga oli Krištafovitšil Tartus 9. aprillil, kus erakonna juhtorganitesse kandideerijate üritusel olid mõlemad kohal. Millegipärast ei küsinud ta siis neid küsimusi, kuigi tema kutsel oli üritust filmimas ka TV3 „Kuu-uurija“ võttegrupp.

Igal inimesel, ka Vabaerakonna riigikogu saadikutel, on paljugi sellist, mis isiklikult ei pruugi meeldida. Näiteks on Vabaerakonna saadikute arvates riigikogu töö- ja kodukord ebamõistlik, aga kuni paremat ei ole, tuleb ikka tööd teha. Kehtivad valimisseadused ei pruugi meeldida, aga sellepärast ei jäta me valimata.

Vabaerakond on selle poolt, et regionaalsete investeeringute jagamise korda tuleb muuta, seda on korduvalt välja öeldud. Kuni kehtib praegune kord, seisab Vabaerakond selle eest, et kogukondade algatused saaksid toetatud.

Täpsemalt kolme eraldise kohta. 5000 eurot Halinga perekeskusele inventari soetamiseks sai MTÜ Perekoolitused. Mõeldud on see suurperedele ühisürituste korraldamiseks ja selle MTÜ üks juhatuse liige on tõesti erakonna juhatuse liige, nelja lapse ema Heli Künnapas.

Maarjamäe Selts sai 5000 eurot helitehnika soetamiseks, mille omavahelises kasutamises on Tallinna asumiseltsid kokku leppinud. Ühendus Loov Nõmme sai toetuse asumipäevade korraldamiseks ehk juba traditsioonilise Roheliste väravate tänava ürituseks samuti 5000 eurot.

Need on asumiseltside kohapealse tegevuse ja kogukondliku elu jaoks olulised rahapaigutused.

Uuringufirmad on viimasel ajal kinnitanud Vabaerakonna toetuse stabiilsust. Nagu keskpäeval teatati, on see aprillis 11,2 protsenti ja Vabaerakonna aktiivsus näiteks metsahoiu ja kohaliku demokraatia teemal on pälvinud valijate heakskiidu.

Lähtume oma tegevuses eeskätt põhimõtetest ja nende elluviimisest, mitte protsendipunktidest igakuistes reitingutes. Vanade erakondade suur mõtlemisviga on tugineda mehaanilisele PR-tehnoloogiale ja numbrite tagaajamisele, mille varju jäävad ideed ja reaalne poliitiline töö. Oleme järjekindlalt seisnud tugeva kodanikuühiskonna, läbipaistva ja korruptsioonivaba riigivalitsemise, kohalike kogukondade otsustusõiguste, ettevõtluse toetamise ja sotsiaalselt vastutustundliku poliitika eest.

See ei pruugi konkurentidele meeldida ja on näha, et Krištafovitš on Vabaerakonna konkurentide valimatu kriitikaga täielikult liitunud. Poliitikas tuleb olla valmis selleks, et valesid ja pooltõdesid täis rünnakud väljastpoolt on igapäevane nähtus.

Märtsis erakonnast väljaarvatud Marju Silvet tõesti pöördus Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni poole mitme kirjaga, kus lisaks Vabaerakonnale kahtlustas ka Sotsiaaldemokraatlikku erakonda ja Tartu valimisliite seaduste rikkumises. Nii tema poolt ERJK-le saadetud küsimused kui ka vastused on kättesaadavad komisjoni veebilehel.

ERJK ei teinud märgukirja Vabaerakonnale, vaid saatis kõikidele erakondadele meeldetuletava märgukirja seoses lähenevate kohalike valimistega. See kiri aitab kaasa õigusselgusele ning kinnitab, et Vabaerakond on käsutanud riigieraldisi seaduspäraselt ja heaperemehelikult.

Üks Marju Silveti väljaarvamise põhjuseid on tema vääritu ja erakonnakaaslaste suhtes lugupidamatu käitumine Tartu koosolekutel ning erakonna liikmete lakkamatu laimamine.

Jevgeni Krištafovitš arvati erakonnast välja ka tema poolt avalikus ruumis tehtud solvavate ja alandavate sõnavõttude pärast oma erakonnakaaslaste suhtes. Näiteks soovitas ta Postimehe portaalis Vabaerakonna saadikul Andres Ammasel ennast maha lasta ning veel üsna hiljuti nimetas ta vabaerakondlasi sulideks ja varasteks.

Vabaerakond seisab avatud ja arutleva poliitilise kultuuri eest ning leiab, et selline jõhker ja inimväärikust alandav ründamine pole mingilgi moel aktsepteeritav.

Artur Talvik on tubli. Talviku juhitud riigikogu Tallinna Sadama uurimiskomisjon tõi päevavalgele avalikkuse eest peidetud asjaolusid ja komisjoni raportis on konkreetsed ettepanekud taoliste juhtumite vältimiseks. Korruptsioonivastase erikomisjoni juhina on Talvik heitnud valgust mitmele kahtlasele tehingule ja ametnike ebakohasele käitumisele, teinud palju kõneainet andud ettepanekuid seadusandluse muutmiseks ja taganud, et riigikogu oleks tõesti täitevvõimu kontrolliv rahvaesindus.

Korruptsioon röövib eelarvest raha, muutes nii seadusi tualettpaberiks. Vabaerakonna tegevus riigi läbivalgustamisel on tohutult tähtis ja on pälvinud Eesti inimeste tunnustuse oma mõjukuse tõttu. Vabaerakond tegeleb kohalike kogukondade huvide esindamisega, kaitseb kodanike valimisliitude eluõigust ning töötab selle nimel, et riigiaparaat ei raiskaks maksumaksja raha – kõikidesse nendesse tegevustesse on Artur Talvik väga palju panustanud.

Krištafovitš, kes avalikus ruumis Vabaerakonda kritiseerib ja ründab, ei tee seda kunagi erakonna kohtumistel. Ta ei ole kunagi sekkunud enda poolt kritiseeritavate otsuste ettevalmistusfaasis, vaid ründab neid tagantjärele.

Viitan ka Andres Herkeli blogipostitusele – Krištafovitš ründab neid erakonna valikuid, mis on seotud kartellierakondadest eristuva käitumisega (poole raha mittekasutamine, katuseraha, valimisliitude toetamine); kriitika alla võib langeda nii teiste kehtestatud reeglite järgi otsustamine (nn katuseraha), neile reeglitele vastandumine (valik valimisliitude kasuks) kui ka kesktee (riigieelarvelise toetusraha kasutamine pooles ulatuses).

Pühapäeval on Tartus erakonna neljas üldkoosolek.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Rain Kooli



Politsei ajas puukaitsjad Haabersti hõberemmelga juurest äraPolitsei ajas puukaitsjad Haabersti hõberemmelga juurest ära
Puukaitsjad takistasid tulutult tunde Haabersti remmelga mahavõtmist

Politseil kulus teisipäeva varahommikust alates ligi kuus tundi, et Tallinnas Haabersti ristmiku ümberehitusele ette jäänud remmelga juurest valvet pidanud aktivistid eemale ajada, et saaks puu maha võtta.

Uuendatud: 14:58 
INTERVJUU
Venemaa suursaadik Aleksandr Petrov.Venemaa suursaadik Aleksandr Petrov.
Vene suursaadik: sanktsioonid on halvasti mõjunud nii Eestile kui Venemaale

Vene Föderatsiooni suursaadik Aleksandr Petrov tunnistas ERR-ile antud lühiintervjuus, et kui vahepeal oli Eesti ja Venemaa suhetes paranemise märke, siis viimaste sündmuste valguses on suhted taas halvenenud.

Mupo palub abi Tallinnas Pirital inimesi ründava kurja koera tabamisel

Tallinna munitsipaalpolitsei palub abi, et tabada Pirita-Viimsi kandis liikuv ning inimesi ründav koer.

ERR Multimeedia reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine
Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab ERR Multimeedia reporter Allan Rajavee.

PIKK JA HUVITAV LUGEMINE
Intervjuu | Eesistumise korraldamine on kui suure sünnipäeva plaanimine

Toomas Tirs on Eesti eesistumise korraldusmeeskonna logistikajuht, ta teab, kuidas hakkab välja nägema Kultuurikatel, mis juhtub, kui Tallinna suunduv lennuk hoopis Tartus peab maanduma ning sedagi, millised on VIP-e sõidutavate autode turvanõuded. Kümme päeva enne suure avalöögi andmist oli ERR.ee-l võimalus veeta pärastlõuna Tirsiga.

On lõpetamiste hooaeg. Sel puhul portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema
Real Time Web Analytics