Siim Kallas: investeeringud Eestisse ei ole enam teretulnud ({{commentsTotal}})

Siim Kallas.
Siim Kallas. Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Keila vallavalitsuse korraldatud kohalike omavalitsuste ja ettevõtjate koostööd käsitleval konverentsil lausus Euroopa Komisjoni endine asepresident Siim Kallas, et praegu tekkinud mulje põhjal pole investeeringud Eestisse enam teretulnud. Olukorda aitaks muuta valitud rahvaesindajate suurem otsusekindlus.

Lääne-Harju piirkonna omavalitsusjuhtidele ja ettevõtjatele esinenud Siim Kallas tõdes, et kuigi Eesti majandus sõltub küll rahvusvahelisest turust, on kohalikud omavalitsused ja nende tegevus siiski osa üldise turukeskkonna kujundamisel. Ka maksusüsteem on väljapool kohalike omavalitsuste haardeulatust, kuid kohalike omavalitsuste rahanduspoliitika tervikuna on osa riigi rahanduslikust usaldusväärsusest ja see on oluline tegur üldise investeerimiskliima kujundamisel.

"Kas investeeringud on Eestis teretulnud?," küsis Siim Kallas oma ettekandes. "Pigem väidaksin, et investeeringud Eestis ei ole teretulnud. On alanud hüsteeriline võitlus tuleviku jaoks oluliste investeeringute vastu. Tuuleparke ei tohi rajada, uut ettevõtet – isegi mõelda ei tohi! Kiire raudtee Euroopasse – rahvuslik katastroof! Eesti tuleb muuta reservaadiks, meie sissetulek peab tulema jaapanlastelt ja hiinlastelt, kes meid siia pildistama tulevad," rääkis Kallas.

Kallas ootab seadusandjatelt suuremat otsusekindlust. "Nendelt oodatakse, et nad kannatavad ära otsustamise magusa valu ja teevad otsuse oma parima äranägemise järgi. Ärge pabistage. Otsustage nii, et ka investeeringud on Eestisse ja kohalikesse omavalitsustesse teretulnud," ütles ta.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

Pagulased ei taha Eesti väikelinnades elada.

Pooled pagulased Eestist lahkunud: asekantsler tunnistab kava läbikukkumist

Pagulaste ümberjaotuskava alusel kahe aasta jooksul Eestisse saabunud 161 pagulasest on siit teistesse riikidesse lahkunud juba 85 ehk üle poole. Seejuures kohustus Eesti vastu võtma 550 pagulast, ent jäi endale võetud kohustusele alla enam kui kolmekordselt. Sotsiaalministeeriumi asekantsler tunnistab, et pagulaste suunamine väikelinnadesse oli viga, vahendab "Pealtnägija".

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: