Haapsalu piiskopilinnuse muuseum sulgeb enam kui aastaks uksed ({{commentsTotal}})

{{1502902500000 | amCalendar}}

Haapsalu piiskopilinnuse muuseum sulgeb oma uksed järgmisest nädalast kuni 2019. aastani, et ehitada selle aja jooksul välja aastaringi avatud tegevusmuuseum ja külastuskeskus.

Piiskopilinnuses ehitatakse välja kaks korrust aastaringi köetavaid ruume, kus asub uunev ekspositsioon, mis peaks andma tervikliku pildi keskaegsest elust. Lisaks rajatakse pealinnuse müüre mööda kulgev käigutee ja uus sissepääsupaviljon.

Arhitektuuriline lahendus valmis büroos KAOS Arhitektid Margit Aule, Margit Arguse, Siim Karro ja Laura Ojala käe all.

Praeguse piletimüügikioski asemele tuleb uus sissepääsupaviljon ja selle rajamisele eelnevad septembris algavad arheoloogilised kaevamised, mis on ühed suuremad, mis piiskopilinnuse pealinnuses peale II maailmasõda tehtud.

Pealinnust ümbritsev suur linnuseõu jääb avatuks, kuid ehitustööde tõttu on seal järgmisel aastal siiski suveürituste korraldamiseks mõnevõrra vähem ruumi.

Uuenduskuuri järel loodetakse kasvatada muuseumi külastajate arv praeguselt 25 000-lt inimeselt 65 000 inimeseni aastas.

Kokku lähevad tööd linnuses maksma 4,6 miljonit eurot, millest ligi 3,2 miljonit moodustab ettevõtluse arendamise sihtasutuselt saadud toetus.

 

Toimetaja: Priit Luts

Allikas: "Aktuaalne kaamera"



Kadrioru mesitarudest võetakse mett

Uuring: mida sisaldab Kadrioru roosiaia mesi?

Võiks arvata, et linnakeskkonnas on saaste suurem kui maal ning saasteained võivad sattuda ka linnas kogutud metesse. Tallinna ülikoolis tehtud meeanalüüsi tulemused näitavad aga sootuks muud.

Marine Le Pen 7. mail valimiskaotuse järel kõnet pidamas.

Aro Velmet. Kas kahekümnes sajand oli viga?

Žanr, milles tavaliselt jutustatakse Euroopa lähiajalugu, on apokalüpsis. Katastroof, millele järgneb puhastumine ning „uus taevas ja uus maa“. Suure majandussurutise ja Teise maailmasõja õudustest tulid eurooplased välja veendumusega, et millelgi sellisel ei tohi kunagi lasta korduda

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: