Elron soovib Tartu ja Riia vahel sõitvad rongid muuta mugavamaks ning kasutada selleks liini teenindamiseks ette nähtud raha, selgub ettevõtte saadetud kirjast kliimaministeeriumile. Vaba raha on olemas seetõttu, et esialgu kavandatud teist väljumist päevas pole õnnestunud veel avada, sest puudu on ronge.

Liini opereerimiseks kahe väljumisega päevas mõlemal suunal eraldatakse Elronile riigi poolt aastas kaks miljonit eurot aastas, tänavu lisandus sellele 300 000 eurot ettevalmistuskuludeks. Elroni arvestuste järgi kataks tänavune rahaeraldis lisaks ühe väljumisega liinile kolme rongi moderniseerimise.

Elron märgib reisijate tagasisidele toetudes, et parem mugavusklass aitaks suurendada reisijate arvu Tartu-Riia liinil ning annab võimaluse ronge Lätis viibides tulu saamiseks välja rentida. Kõik see peaks aitama paremini katta Tartu-Riia liini kulusid, märkis Elroni juht Lauri Betlem.

Rongide Lätis rentimise taga on Läti reisirongioperaatori Vivi hange, millega soovitakse diiselronge rentida kolmele liinile: Leedu piir–Daugavpils–Riia –Daugavpils–Leedu piir; Riia–Valga–Riia ja Riia–Daugavpils–Riia. Hankemenetlus on veel pooleli.

"Tegime pakkumise viimasele marsruudile, sest praegune Tallinn–Riia otseväljumine jõuab kella 21 paiku Riiga ja alustab tagasisõitu hommikul kell 7.30. Vahepealne aeg on vaba, mille jooksul oleks mõistlik anda rongile tööd. See ühtlasi laiendaks Eesti reisijatele ühendusi Kesk- ja Kagu-Lätisse," ütles ERR-ile Elroni kliendikogemuse valdkonna juht Kristi Unt.

Uued istmed, vaibad, jalatoed

Kolmes rongis plaanib Elron uuendada istmeid, varustada iga istme pistikupesaga, asendada lauad praegustest pikematega, lisada tavaklassi istmetele jalatoed, vahetada esimeses klassis vaiba ning kleepida üle ühe rongi. Veel on kaalumisel pakialade ning vending-masina lisamine.

Unt märkis, et ronge polegi plaanis kapitaalselt ümber ehitada. "Räägime eelkõige piiratud sisetöödest," märkis ta.

Kokku arvestades oleks uuenduskulu kolme rongi peale koos väikse reservrahaga 756 000 eurot, mis teeb ühe rongi kohta 252 000 eurot. Koos liinikuludega on moodustab see veidi alla 2,2 miljoni ehk on vähem, kui riik tänavu Elronile eraldas.

Betlem märkis, et Elron saab alustada rongide moderniseerimist kohe pärast 2025. aastal liiklusõnnetuse tõttu taastamisele viidud neljavagunilise diiselrongi tagasitoomist liinile, mis eeldatavalt juhtub novembri alguses.

Ajakava järgi näeks moderniseerimine välja nii, et 2026. aasta jooksul soetatakse kõik kolme rongikoosseisu moderniseerimiseks vajalikud materjalid ning paigaldus algaks vastavalt vabade rongikoosseisude olemasolule 2027. aasta alguses.

Esialgse jah-sõna on ministeerium Elronile andnud, kuid nüüd on vaja lõplikku kinnitust ehk kirjalikku luba ja seetõttu Betlem kliimaministeeriumile kirja saatiski.

Elronil on Läti raudteel sõitmiseks praegu autoriseeritud kolm kahe vaguniga ning üks kolme vaguniga rongi. Peagi peaks Euroopa raudteeamet autoriseerima veel kolm kolme vaguniga rongi.

Elron alustas Tartu–Riia liinil reisijate teenindamist tänavu jaanuaris ühe väljumisega päevas. Teine väljumine päevas on võimalik käivitada pärast Tapa-Tartu raudteetaristu valmimist ja uute Škoda elektrirongide liinile viimist, mis järel saab Riia liinil kasutada vabanevaid diiselronge. Eesti Raudtee kinnitusel saab see toimuda 2027. aasta veebruaris.

2025. aastal sõlmisid kliimaministeerium ja Elron lepingu, millega ministeerium tellis Tartu–Riia liinil kaks väljumist päevas mõlemal suunal.