Stubb: Euroopa on uuesti pimeduse ajastus

Euroopa elab praegu läbi pimeduse ajastut, sest mitmed sõjad ning suurriikide konkurents, mis on asendanud koostöö, hävitab reeglitel põhinevat maailmakorda, ütles Soome president Alexander Stubb. Samas väljendas ta Euroopa tuleviku suhtes siiski optimismi, kui see suudab taastada rahvusvahelise koostöö, tugevdada julgeolekut ja kohaneda tehnoloogiliste muutustega.
Belgias Brugge linnas asuvas Euroopa Kolledžis esmaspäeval esinenud Stubb tõdes, et külma sõja järgne ajastu on lõppenud ning maailm seisab nüüd pöördelise hetke ees, mis sarnaneb Teise maailmasõja lõpuga 1945. aastal ja kommunismi kokkuvarisemisega 1989. aastal.
Stubb, kes ise õppis Euroopa Kolledžis 1990. aastatel, tunnistas selle tudengite ees, et kuigi ta kaldub üldiselt olema optimist, on praegu kahjuks palju põhjusi ka pessimismiks, märkis väljaanne Politico.
"Mina alustasin oma õpinguid omamoodi valguse ajastul, teie aga alustate õpinguid pimeduse ajastul," ütles ta oma kõnes. "Varem võisime öelda, et inimkonna kolm suurimat tapjat – haigused, näljahädad ja sõjad – on alistatud. See ei vasta enam tõele. Valgus on asendunud pimedusega."
Geopoliitilisi vapustusi põhjalikult uurinud ja neil teemadel palju kirjutanud Stubb on olnud tihedalt seotud Euroopa püüetega leida lahendusi USA presidendi Donald Trumpi teise ametiaja väljakutsetele. Eriti puudutab see küsimust, kuidas saavutada rahu Ukrainas, kommenteeris Politico.
Stubb ütles kuulajatele, et pärast õpingute lõpetamist astuvad nad maailma, kus valitseb põhimõte "igaüks iseenda eest". Mõningate hinnangute kohaselt toimub praegu maailmas 65 konflikti või sõda – rohkem kui ühelgi muul ajal pärast Teist maailmasõda. Ülemaailmne julgeolek sõltub aga suuresti sellest, mida otsustavad teha suurriigid USA ja Hiina. Kas nad valivad koostöö või vastasseisu, küsis ta.
Today, I spoke about the future of Europe at the opening ceremony of the academic year at the College of Europe in Bruges, Belgium. Thank you for the great discussions @coebruges. Read my speech at https://t.co/wYMClj2elh https://t.co/z9LdmPyshm
— Alexander Stubb (@alexstubb) October 26, 2026
Stubb usub Euroopasse
Euroopa olukord pole Stubbi hinnangul siiski lootusetu. Ta rõhutas, et Euroopa on ühtsem kui kunagi varem ning muutub julgeolekuohtude tõttu ka iseseisvamaks ja geopoliitiliselt mõjukamaks. Venemaa täiemahulise sissetungi järel Ukrainasse on Euroopa suurendanud oma rolli Ukraina sõjalises, rahalises ja poliitilises toetamises. Samuti kaitseb Euroopa rahvusvahelist õiguskorda, sõlmib kaubanduslepinguid, juhib võitlust kliimamuutustega ning ei ole lootusetult maha jäänud ka tehisintellekti arendamisel.
Kõige tähtsam on tema sõnul aga julgeolekuteemad.
"Meie kõigi jaoks on põhiküsimus luua Euroopa julgeolekustruktuur, mis tagaks, et Venemaa ei ründaks enam kunagi oma naabreid. Selle saavutamiseks vajame usaldust suurendavate meetmete protsessi. Jah, ma tean, see kõlab igavalt, kuid just selline peakski julgeolek olema. Nii igav, et kõik tunnevad end piisavalt turvaliselt ega pea vajalikuks naabrit rünnata," rääkis ta.
Stubb lisas, et tema arvates 1975. aasta Helsingi kokkulepped toimisid. "Samas leian, et OSCE (Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon (OSCE) arenes välja Helsingi 1975. aasta leppest - toim.) ei olnud piisavalt tugev, et hoida ära Venemaa agressiooni Gruusias 2008. aastal või Ukrainas 2014. ja 2022. aastal. Kuid me peame püüdma olukorda taas õigele rajale suunata," rääkis ta.
Stubb kutsus Brugges õppivaid tulevasi diplomaate, poliitikuid ja ametnikke üles mitte langema pessimismi, vaid seadma eesmärgiks uue "valguse ajastu" loomise, hoolimata ees seisvatest raskustest.
Tema sõnul võiks 30 aasta pärast Euroopa Liidus olla praeguse 27 liikmesriigi asemel juba ligi 40 liiget ning sellega võiksid ühineda nii Lääne-Balkani riigid, kui Ukraina, Moldova, Island, Norra, Šveits ja Ühendkuningriiki. Kanada võiks tema nägemuses saada vähemalt assotsieerunud liikmeks.
Stubb lükkas tagasi ka väited, nagu oleks Euroopa USA-st ja Hiinast lootusetult maha jäänud. Euroopa peab tea sõnul muutuvates oludes oma tugevusi arendama, järgima väärtuspõhist realismi ja ajama väärikat välispoliitikat.
Ta lõpetas oma ettekande optimistlikult, öeldes, et on väsinud ja tüdinud EL-i mahategemisest, tuues esile, et kümnest maailma kõrgeima elukvaliteediga riigist on üheksa Euroopas. Stubb meenutas, et pessimism on ennasttäitev ennustus ja tudengitel on vahendid ning haridus, et viia Euroopa pimeduse ajastust tagasi valguse ajastusse.
Toimetaja: Mait Ots
Allikas: Politico









