Viktor Trasberg: see on siiski nii – kõrgem haridus, kõrgem palk ({{commentsTotal}})

Akadeemilise õppeaasta algul on sobiv hetk rääkida haridustaseme ja sissetuleku seostest. Kas magistrihariduse omandamine tasub rahaliselt ära?

Hiljuti avaldas haridus- ja teadusministeerium uuringutulemused, mis keskendusid õpingutejärgsele hakkamasaamisele eelkõige tööhõive seisukohast. Välja oli toodud ka seosed palgataseme ning omandatud akadeemilise kraadi vahel.

Meediale jäi silma muu hulgas fakt, et magistriprogrammide katkestajad saavad rohkem palka kui edukalt magistrantuuri läbinud õppurid. Nimetatud uuring tõesti näitab, et Eestis magistrantuuri läbinute palgatase vaadeldaval perioodil on madalam kui samal ajal magistriprogrammi katkestajatel. Lihtsameelne järeldus sellest kõlaks – astuge magistrantuuri, õppige pool aastat, seejärel katkestage ja saategi jõukaks.

Kahjuks on aga tegemist olukorraga, kus (loodetavasti tõeste) arvude tõlgendamine on jäänud puudulikuks, mis võimaldab nendest välja lugeda asju, mis kindlasti tõesed ei ole. Pealiskaudsed tõlgendused toidavad aga väärarusaama, et edasiliikumine haridusteel ei olegi tähtis, sest palk ega heaolu sellest ei sõltu. 

Tähtis on hoopis taust

Tegelikult ei mõjuta magistriõppurite palgaerinevust antud kontekstis mitte see, kas magistrantuur läbiti või katkestati, vaid hoopis õppurite erinev taust ja staatus. Just seda tuleb esile tuua, et saada aru lõpetajate ja katkestajate palgaerinevuste põhjustest.

Magistrantuuri astuvad inimesed on erineva taustaga. Suurem osa tuleb otse bakalaureuseõppe lõpetamise järel ning neil puudub pikaajaline töösuhe. Aga on ka inimesi, kes on juba on tööl või kes on ise tööandjad.

Kui n-ö ühe soojaga magistriks saanud noored jõuavad tööturule, algab nende tööelu sisuliselt nullist ning nende palk ongi madalam kui pika töökogemusega töötajatel. Aga kui näiteks tööl käiv inimene või firmaomanik astus magistrantuuri ega jõudnud seda kohe edukalt lõpetada, taastub tema esialgne staatus. Seega – ta ei saa rohkem palka mitte sellepärast, et ta katkestas, vaid sellepärast, et tal oli juba varem palk ning see ongi kõrgem kui värskel otsejoones magistriks saanul. 

Esitatud uurimus oleks pidanud põhjalikumalt selgitama katkestajate sotsiaalset staatust ja töösuhet ning võrdlema neid lõpetanutega. Kas oli nende seas ehk rohkem töölkäijaid ja ettevõtjaid? Kas katkestajad naasid sellisele tööle, mis ei eeldagi magistrikraadi olemasolu? Kas katkestajatele tehti tööpakkumine, millest ei saanud keelduda? Kui palju oli katkestajate seas juba magistrikraadiga inimesi?

Miks magistriõpe pooleli jääb?

Õpingute katkestamise teema on ühiskonna jaoks äärmiselt oluline küsimus, sest puudutab nii haridussüsteemi kui ka majanduse efektiivsust tervikuna. Kui on tegemist katkestajate suure hulgaga, siis töötab haridussüsteem tühikäigul ja on ühiskonnale kulukas.

Kas õpingud katkestati sellepärast, et magistrant sai aru, et „see pole ikka päris see“ ehk n-ö eksis aadressiga? Juhtub! Kui aga magistriõpingud katkestati sellepärast, et antav õppetase tundus madal, peaksime etteheitvalt otsa vaatama meie ülikoolidele, mis ei suuda konkurentsivõimelist haridust pakkuda. 

Kuid kui magistriõpingud jäid pooleli sellepärast, et „magistrikraadist pole midagi kasu võrreldes bakaharidusega“, siis peaksime otsa vaatama meie valitsusele ja poliitikutele, aga ka ettevõtlussektorile. Kui magistrikraad ja kõrgem haridustase ei ole väärtustatud palga kaudu, iseloomustab see meie majandusstruktuuri ja tegevusvaldkondi. Kui magistrikraadiga töötajad ei ole hinnas, on madalam ka meie riigi konkurentsivõime. 

Kokkuvõttes toob ülevaade ilmekalt välja ka üldise tõsiasja, et mida kõrgem on inimese haridustase, seda kõrgem on ka tema palgatase. See peaks julgustama kõiki õppureid visalt  pürgima võimalikult kõrge haridustaseme poole. 

Huvitav oli aga tähelepanek, et palk ei sõltu mitte ainult kõrgemast omandatud kraadist, vaid ka õpitud aastate hulgast. Seda küll teatud erialade puhul. Olen näinud ka vastupidiseid uuringutulemusi, mis väidavad, et õppimisele kulutatud aastate hulk pole üldse oluline – loeb vaid õppeasutuse lõpetamine. St, et õppimine tasub ennast rahaliselt ära siis, kui on diplom ette näidata. •

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Rain Kooli

Allikas: Vikerraadio päevakommentaar



Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: