Arutelus osalenud ettevõtja Kristjan väitis, et kui tema otsib endale sekretäri ja kandideerib füüsika magistri haridusega inimene, siis tema teda tööle ei võtaks. ”See noor hakkab vastu kobisema,” ütles ettevõtja. Tema väitel esineb tihti olukordi, kus noored on ülekvalifitseeritud ning ei leia seetõttu tööd.

"Ülikoolis õpetatakse valdkonnale olulisi asju, kuid spetsiifilisi oskusi, mida tööturul tarvis läheb ei õpetata," leidis üks arutelus osalenud tudeng. Kindlasti on erialasid, kus rakenduslikke oskusi on peaaegu võimatu õpetada. 

Arutelul leiti, et koolid võiksid läheneda probleemile tervikuna. Näiteks on koolis üldaine, mida õpetatakse kõigile, kus tutvustatakse näiteks kuidas CV-d koostada ja räägitakse tööturule sisenemisel esinevatest olulistest aspektidest.

Vastasseis 

Noored väidavad, et tööandjate nõudlused on suured. Kuid tööandjad omalt poolt väidavad, et noorte ootused tööandjatele on liiga kõrged.

Rahvusvaheliste sotsiaaluuringute keskuse nooremteadur Eve-Liis Roosmaa leidis, et ülikoolides võiks rakendada noori vabatahtlikule tööle. “Nii saab ära hoida olukorda, kus tööandjad kurdavad, et noortel ei ole tööharjumust,” arvas Roosmaa. 

Rahvusvaheliste sotsiaaluuringute keskuse juhataja Marge Unt tõdes, et töö leidmine on väga raske protsess. Samas toonitas Unt, et noor ei tohiks alla anda, isegi kui tendents näitab, et noored on tihti kannatamatud.

Ta andis ka näpunäite kandideerida lisaks töökohtadele, mis on kaudsemalt erialaga seonduvad. nii ei sea noor endale piiranguid tööleidmisel. 

Publiku seast toodi näide, kuidas Taanis lähenetakse haridusele hoopis teisiti: tudeng saab hinde lahendades elulisi probleemülesandeid grupis. Arvaja publiku seast leidis, et niiviisi on hiljem ka tööd leida kergem, rääkimata sellest, et tööd teha on kergem. 

Taolise praktilise koolituse saanud tudeng oskab kohe panustada väärtuslike oskustega ja teha meeskonnatööd. See on kasulik ka tööandjale, sest selliste oskustega tudengi tööle võtmisel, ei pea kulutama nii palju koolitusressurssi.

Arutelu käigus selgus, et noor peab ise olema aktiivsem tööotsimisel ning palju annab juurde ka julgus ja erinemine teistest. 

Üks tudeng tõi näiteks enda kogemuse: väga lihtne on saata e-kiri oma CV-ga, kuid tema helistas tööandjale, niiviisi eristus ta teistest ja jäi tööandjale silma ning sai ka tänu sellele töö.

Arutelu lõppsõnas julgustas arutelu juhtinud FibroTXi nooremteadur Ave Laas noori. “Ärge laske end heidutada – kui kohe ei tule vastuseid, või ei tule kohe õiged vastuseid,” toonitas Laas. 

Arutelu juht lisas, et tuleb proovida midagi, mida teised ei ole proovinud ja luua julgelt tutvuseid, sest statistikaameti andmetel saavad kolmandik noortest töö just läbi perekonna või tutvuste.