Metsa väärtust ei saa mõõta ainult sellest saadava puidu hinnaga. Jaak Niguli arvutus lähtub aga eeldusest, et kaitsealuse metsa raiumata jätmine tähendab automaatselt majanduskahju. Võimalikust puidutulust loobumine ei ole sama mis ühiskonnale tekkinud kahju, sest metsal on kliimat, veerežiimi, elurikkust ja inimeste heaolu toetav väärtus. Neid hüvesid arvestamata jääb Niguli arvutus poolikuks.

Niguli arvutusest välja jäänud looduse hüvedel on ka mõõdetav majanduslik väärtus. Euroopa Komisjoni hinnangul annab iga looduse taastamisse paigutatud euro sõltuvalt ökosüsteemist 4–38 eurot ühiskondlikku kasu. Natura 2000 võrgustiku pakutavate hüvede väärtust hinnatakse 200–300 miljardile eurole aastas. Need arvud näitavad, et ökosüsteemide hoidmine ja taastamine ei ole pelgalt kulu, vaid pikaajaline investeering.

Ka väide, et kaitsealad ei kaitse inimest, on vale. Metsad, märgalad ja looduslikud lammid talletavad süsinikku ja vett, jahutavad ümbrust ning vähendavad põua, erosiooni ja üleujutuste mõju. Kahjustatud mullad ja kuivendatud märgalad talletavad vähem süsinikku ning peavad halvemini vett, võimendades nii põua kui ka üleujutuste mõju. Alutaguse rahvuspargi laiendamine aitab hoida piirkonna elurikkust, kliimakindlust ja olemasolevat süsinikuvaru.

Ilma- ja kliimaäärmustest põhjustatud majanduskahju ei ole teoreetiline tulevikukulu. Euroopa Keskkonnaameti andmetel põhjustasid sellised sündmused Euroopa Liidus aastatel 1980–2024 ligikaudu 822 miljardi euro suuruse majanduskahju, millest veerand ehk üle 208 miljardi langes aastatele 2021–2024. Keskmine aastakahju kasvas 1980. aastate 8,6 miljardilt eurolt aastatel 2020–2024 juba 44,9 miljardi euroni, arvestatuna 2024. aasta hindades.

Need kahjud jõuavad kas otseselt või kaudselt ettevõtete bilanssi, kindlustusmaksetesse ja riigieelarvesse.

Eesti pole sellest arengust kõrval. Riigikantselei hindab tõsiste tagajärgedega üleujutuse Eestis tõenäoliseks, varasemas hinnangus peeti seda vähetõenäoliseks. Kliimaministeeriumi ülevaate järgi vähendas 2018. aasta põud Eesti teraviljasaaki umbes 23 protsenti võrreldes eelnenud viie aasta keskmisega.

Kliimamuutus ohustab otseselt ka metsatööstust. Tormid kahjustavad puistuid, põud nõrgestab kuuski ning soojemad suved soodustavad kooreüraski paljunemist. Kahju võimalikku ulatust näitab Saksamaa kogemus: aastatel 2018–2020 tekitasid tormid ja põuad koos järgnenud kooreüraskirüüstega metsandussektorile hinnanguliselt üle 12,75 miljardi euro kahju. Kahjustatud puidu kogumaht ulatus 176,8 miljoni kuupmeetrini.

Eestis märgiti 2023. aastal kuuse-kooreüraskit peamise või kaasneva kahjustajana ligi 3000 hektaril. Kogu Eesti metsapindalast on see väike osa, kuid metsaomanikele võib üraskikahju tähendada planeerimata raiet, taastamiskulusid ja puidu väärtuse langust.

Tugev puidutööstus on Eesti majandusele oluline, kuid selle tulevikku ei kindlusta iga võimaliku tihumeetri raiumine. Sajandivanuse metsa saab raiuda ühe hooajaga, kuid uut sajandivanust metsa ei saa istutada.

Aus majandusarvestus peab puidutulu kõrval arvestama ka looduse pakutavate hüvede ja kliimamuutustest tingitud kasvavate riskidega. Kaitsealade laiendamine kõige väärtuslikemates ökosüsteemides ei tee Eestit vaesemaks, vaid aitab vältida tulevasi kulusid inimestele, riigile ja ettevõtetele, sh puidutööstusele.