Eften tuleb Tallinna börsile ({{commentsTotal}})

Viljar Arakas
Viljar Arakas Autor/allikas: Postimees/Scanpix

ERR-i andmeil toob ärikinnisvaraga tegelev investeerimisfond Eften Real Estate Fund III aktsiad Tallinna börsi põhinimekirja.

Väidetavalt võib Eften noteerimisprotsessiga alustada juba oktoobri lõpus ning avalikustab börsiplaanid ilmselt paari nädala pärast.

Fondivalitseja Eften Capitali juht Viljar Arakas ei soovinud neid väiteid kommenteerida.

"Nagu Eftenil tavaks, me ei saa rääkida tulevikus tekkida võivatest olukordadest, vaid me saame oma tegemistest rääkida post factum (pärast toimumist)," ütles Arakas.

"Seetõttu ei saa me oma konkreetseid arenguplaane kommenteerida. See ei puuduta ainult seda küsimust, vaid ka näiteks konkreetseid kinnisvaratehinguid."

Tallinna börsi põhinimekirjaga liitus viimati LHV, kes tõi aktsiad börsile möödunud aasta mais. Enne seda täienes börsi põhinimekiri viimati aastal 2010, kui sellega liitus toiduainetööstus Premia.

Eften Real Estate Fund III AS asutati üle-eelmisel aastal ning on suunatud peamiselt jaeinvestoritele, investeerides Balti riikide ärikinnisvarasse.

Fondi varade maht oli märtsi lõpu seisuga kokku 76,3 miljonit eurot, millest omakapital moodustas 29,9 miljonit eurot.

Kevadel viis Eften Real Estate Fund III läbi fondi kolmanda avaliku aktsiaemissiooni, mille käigus kaasati 6,3 miljonit eurot.

Kaasatud raha eest ostis fond Hortese aianduskeskuse Tallinnas ning lisaks investeeris ka Laagri Selveri arendusse.

Fondi kahe esimese emissiooni käigus kaasatud kapitali investeeris fond muu hulgas Šiauliai linna südames asuvasse Saules Miestas kaubanduskeskusesse, Vilniuses asuvasse Ulonu ärimajja ja Laisves 3 büroohoonesse.



Ema Jana: "Ajaga läheb järjest kergemaks, sest muremõtted on hakanud vaikselt kaduma."

Veebidokk: Võrumaa tüdruk sai viirusest laastatud südame asemele uue

Südamesiirdamine on nii keeruline ja harvaesinev operatsioon, et siinmail pole võimalik selleks vajalikku oskusteavet ülal hoida. Sestap tehakse Eesti südamesiirdamised hoopis Soome lahe põhjakaldal Helsingis. Seal kaks uue südame saanutest on täiskasvanud, kuid üks neist on 16-aastane Võrumaa neiu Maria Sepp.

OpenGov tegevjuht Zachary Bookman.

Intervjuu OpenGov juhiga: valitsused töötavad mustade andmetega teadmatuses

Mida teha, kui tänaval jalutades tekib huvi, kui palju on kulunud kodanike raha tee parandamisele, mis laiub jalge all, või valgusfoorile, mille taga seisad? Tallinlasel tuleb minna linna kodulehele, laadida alla Exceli tabel ja hakata ridade vahel näpuga järge ajama ning arvutama. Silicon Valley tehnoloogiafirma OpenGov on töötanud välja selgemad ning lihtsamini mõistetavad tehnoloogilised lahendused, mis aitavad muuta valitsemist läbipaistvamaks.

Neandertallase El Sidrón J1 säilmed.

Neandertallaste lapsepõlv sarnanes inimeste omale

Ligikaudu 50 000 aasta eest heitis Hispaanias El Sidroni koopas veel segaseks jäävatel asjaoludel hinge umbes seitsmeaastane väike neandertallane. Luid hoolikalt uurinud antropoloogid järeldavad nüüd, et vaatamata jässakamale kehaehitusele ja suuremale koljumahule oli inimeste lähisugulaste lapsepõlv laias laastus võrreldav toona elanud nüüdisinimeste omaga.

Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: